USA ja Hiina kaubandussõja lävel

04. aprill 2018, 14:15
Börsid on viimasel ajal olnud väga volatiilsed.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180404/BORS/180409877/AR/0/AR-180409877.jpg
Ainult tellijale

Hiina ja USA kaubanduskonflikt viis langusesse kõik Euroopa suuremad börsiindeksid ning ähvardab verelaskmisega ka Ameerika Ühendriikide turgudel.

Nii on lõunase seisuga suurimas miinuses Saksamaa börsiindeks DAX, mille väärtus on kahanenud 1,27 protsenti. Punases on ka Suurbritannia börsiindeks FTSE 100, Prantsusmaa CAC 40 ning Euroopa suuri ja keskmise suurusega ettevõtteid koondav Stoxx 600. Seda vastavalt 0,45; 0,54 ja 0,82 protsendiga. Kõige rohkem kannatasid seejuures tehnoloogia, kemikaalide ning kaevandamisega tegelevad sektorid.

"Põhjus on selgelt Hiina ja USA kaubandussuhete pingestumises, kuid investorid kardavad, et sellel on laialdased tagajärjed ka sellistele eksporditurgudele nagu Saksamaa," põhjendas TFS Derivativesi strateeg Stephane Ekolo Euroopa turgudel toimuvat. "Kõik see toob kaasa ebakindlust, eriti olukorras, kus paljudele investoritele ei pruugi meeldida ka üldine makromajanduslik pilt," lisas ta.

Väärtust kaotavad ka krüptovaluutad. Nii on bitcoin nii dollarites, eurodes, naelades kui ka jeenides vaadatuna langenud pea 5 protsenti.

Punane kandub ka Ühendriikidesse

Langus ning USA futuurid lubavad punast päeva eeldada ka Ameerika Ühendriikide börsil, kus eile sai sel nädalal, pärast miinuses nädala algust, näha taas rohelist. Nii on Dow Jonesi futuurid vähenenud 400 punkti võrra ehk 1,84 protsenti. S&P 500 futuur kaupleb madalamal 1,4 protsendi võrra ning Nasdaqi oma 1,82 protsendi võrra.

„Turud püsivad jätkuvalt volatiilsed, sest kaubandussõda muutub üha tõenäolisemaks,“ ennustas MarketWatchi analüütik Stephen Innes. „Ma näen turgudel ängi, mis tähendab, et investorid usuvad kaubandussõja puhkemisse,“ lisas Goldman Sachsi strateeg Peter Oppenheimer.

Peamiseks põhjuseks, miks eilsest taastumisest võib saada surnud kassi põrge, on USA ja Hiina pingestuvad kaubandussuhted. USA võttis märtsi keskel sihikule Hiina ja kehtestab Hiina kaupadele imporditariifid. Hiina vastas sel nädalal omapoolsete sammudega ja kehtestas tollid 128 USA kaubaartiklile. Kolmapäeval teatas Donald Trump 50 miljardi dollari suuruste lisatollide kehtestamisest 50 miljardi väärtuses Hiina kaupadele, Hiina vastas kohe samaga.

Kaubandussõja oht kerkis veebruaris, mil USA kehtestas tollid alumiiniumi- ja terasetoodetele. Selle peale protesteerisid teised riigid ja ähvardasid omapoolsete sammudega. Kaubandussõda suurendaks aga USA ettevõtete tootmiskulusid, mis kanduksid lõpuks üle ka lõpptarbijale.

Valus vastus

Analüütikud toovad veel välja, et kui Trumpi eilsed 50 miljardi dollari suurused lisatariifid puudutasid eelkõige vähetähtsaid tööstuslikke elemente, siis Hiina vastumeetmed survestavad otseselt USA eksporti. Nii näiteks lisati Hiinas tariifi alla minevate kaupade nimekirja Ühendriikides toodetavad sojaoad, külmutatud lihatooted, puuvilla ning teised põllumajanduslikud tooted, mille piiritagusest edust sõltuvad nii Iowa kui Texas. Mõlemad osariigid hääletasid seejuures presidendivalimistel Donald Trumpi poolt, mis tähendab, et lüües neid, üritab Hiina mõjutada ka USA presidenti.

„Hiina vastusammud on täielik mängumuutja, mis viib konflikti sümboolsetest sammudest uuele tasandile ja võib tugevalt mõjutada USA põllumajandust,“ sõnas Commerzbanki toorainete analüütik Carsten Fritsch. Hiina tariifid mõjutavad lisaks põllumajandustoodetele ka lennundust ning USA päritolu Boeingut.

Hiina sanktsiooninimekirjast jäävad veel välja suuremad elektroonikatootjad, nagu Apple ning Dell, ning riide- ja jalatsitootjad.

Hiina järele ei anna

Allianz Globali strateegi Neil Dwane’i sõnul pole ka loota, et Hiina USA survele järele annaks ning seeläbi olukorda pehmendaks. „Ma arvan, et Peking tahab näidata, et nendega ei ole võimalik mängida,“ märkis ta. „Hiina on võtnud positsiooni, et vastab igale USA agressiivsele sammule, samas püütakse jätta muljet, et probleem ei tulene neist,“ lisas Dwane.

Hiina kiire reageerimine tuli üllatusena ka Capital Econimicsi Hiina eksperdile Julian Evans Pritchardile. „Eeldus, et Hiina ei julge liiga agressiivselt vastata ning üritab konflikti eskaleerimist vältida, ei vasta nüüd enam tõele,“ tõdes ta. „Nii püütakse selgeks teha, mis võimaliku kaubandussõja tagajärjed võivad olla ning loodetakse seeläbi lõpuks ikkagi kokkuleppele jõuda,“ viitas analüütik sellele, et tegemist võib olla enesekehtestamismänguga, mis pole lõpuks kasulik kummalegi poolele.

Sellegipoolest kannatavad konflikti eskaleerumise valguses ka Hiina ning Aasia turud tervikuna. Nii kukkus Asia Dow 0,76, Hang Seng 2,19 ja Singapuri börsiindeks 2,12 protsendi võrra. Aasia suurematest turgudest oli ainsana kergelt, 0,13 protsendiga plussis Jaapani Nikkei 225. Kannataja on ka Hiina jüaan, mis tegi dollari suhtes suurima languse viimase kahe nädala jooksul. Jüaani väärtus kahanes dollari suhtes 0,4 protsenti ning hetkel saab ühe dollari eest 6,3015 jüaani.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. April 2018, 13:43

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing