Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus valitsus, vii riigifirma börsile!
JuhtkiriFoto: Anti VeermaEesti kapitalituru nõrgast seisust on saanud oluline majanduskasvu pidur, sest kehvad kapitali kaasamise võimalused takistavad ettevõtteid loomast ja arenemast.
Eesti kapitalituru areng eeldab nii riigi aktiivsemat rolli kui ka ettevõtjate enamat teadlikkust kapitali kaasamise võimaluste kohta. Äripäeva vastne uuring tõendab, et siin on tublisti arenguruumi. Meie küsitlusele vastanud ettevõtjaist üle pooled tunnistasid, et pole turult kapitali kaasanud. Kolmveerand ettevõtjaid arendab ettevõtet pangalaenuga või omanikule kuuluva rahaga. Pooled küsitletud ettevõtjad pole investori kaasamist üleüldse kaalunudki ja seda põhjendusega, et seda pole lihtsalt vaja olnud.Oleks kohatu ettevõtjatele ette heita, et nad kapitalituru võimalusi alatähtsustavad. Täpsem on vahest öelda, et nad elavad reaalsuses, st kapitalituru sisulises olematuses. Võib-olla on nende seas ka selliseid, kes usuvad, et Eesti-sugusel pisiriigil polegi väljaarendatud kapitaliturgu vaja, kuid suuremalt jaolt ollakse siiski pigem resigneerunult tunnistajaks tõsiasjale, et kohalik börs on juba pikki aastaid koomas. Tallinna börsi käibed on tillukesed, põhinimekirjas on vaid käputäis ettevõtteid, viimane esmaemissioon toimus viis aastat tagasi (Premia) ning ühegi riigiettevõtte toomisest börsile pole juba aastaid juttu olnud – see on teema, mida ka paremerakonnad on vältinud nagu tuld.Teiseks, praegusel hetkel on laenud odavad ning ettevõtete loomise ja arendamise rahastamine pangalaenu abiga suhteliselt kergesti kättesaadav võimalus, mis praegusel hetkel investeeringute tegemiseks sobiv.Kolmandana võib nimetada, et laenu võtmine võib ka ühe päeva perspektiivist vaadates olla odavam kui näiteks võlakirjade emiteerimine – riigivõlakirjade näitel on seda põhjendanud rahandusminister Maris Lauri. Lauri on viidanud ka sellele, et riigivõlakirjade emiteerimise korral võiks kohalik väikeinvestor ikkagi jääda tühjade pihkudega, sest tõenäoliselt ostaksid need kiirelt kokku välismaised suurinvestorid.Viimaks näib Eesti idufirmade edu maailmas justkui tõendavat, et hea idee leiab igal juhul rahastuse, mille abil suureks ja edukaks kasvada.Ent ükski neist argumentidest ei lükka tegelikult ümber kapitalituru arendamise vajadust. Kapitaliturg on majanduse vereringe. Ka pisike riik vajab majandusekasvu tagamiseks toimivat kapitaliturgu. Ettevõtte areng ei peaks sõltuma ainult pangalaenukõlblikkusest. Börsi elluäratamiseks pole vaja muud, kui viia mõni riigiettevõte börsile, tuletame sündivale valitsusliidule meelde.Muidugi võivad Eesti ettevõtjad kapitali kaasata ka rahvusvahelistelt turgudelt, ja nad teevadki seda. Ent Eesti majanduskasvu seisukohalt on äärmiselt oluline, et kapitali oleks võimalik teha ka kohalikult turult. Siis on rohkem lootust, et jalad alla saanud ettevõte ei vii oma peakontorit tuult tiibadesse saanuna kohe Eestist minema, vaid jääb töökohti ja lisandväärtust looma ning makse maksma siin, Eestis.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.