Rohkem töökäsi väljast sisse

Reedel kirjutas Äripäev, kuidas Skandinaavias ehitava Eesti ettevõtte juht on loobunud Eesti töötajate palkamisest ja eelistab välismaist tööjõudu. Teda kannustasid sellisele otsusele mitu töövaidlust, mis lisaks ajale kulutasid rohkelt ka ettevõtja raha.

Kuigi ehitaja üldistab oma valdkonna pealt, on tööjõu probleem terav ka laiemalt. Eestis jääb sobilikku tööjõudu iga aastaga vähemaks, mistõttu oleks Äripäeva toimetuse meelest hädavajalik hakata suurendama sisserännet.

Rahvastiku muutus on ettevõtja seisukohast halastamatu – tööealiste arv väheneb. See tähendab, et konkurents hea töötaja nimel läheb karmimaks. Noored kasutavad ära töö- ja reisimisviisasid, mis lubavad minna välismaale raha teenima ja maailma avastama. Mõningatel juhtudel jäetakse Eestiga püsivalt hüvasti.

Me ei saa loota Eestisse jäävale tööjõule, kes võib oma väärtust üle hinnata. Vajame hulgaliselt tippspetsialiste ehk nn arukat tööjõudu, kuid mitte ainult. Tegija tuleb leida ka ametikohtadele, mida ei saa veel automatiseerimisega asendada, ent mida kohalik ei taha vastu võtta.

Kui näiteks Eesti IT-sektor otsib kõrge palgatasemega kohtadele tuhandeid asjatundjaid, siis madalama tasustatavusega teenindussektor ragistab samamoodi ajusid, kuidas saada tööotsijaid miinimumpalgalähedastele ametitele, mida kohalik peab vahel isegi "seisusele mittevastavaks". Töö jääbki tihti tegijata, kuna palk on väike, ametikoha maine kehv ja ootused võimalustest kõrgemad.

Võitlus tööjõu pärast ei ole ainult Eesti probleem, vaid painab ka meie naabreid ja Euroopa kaugemaid paiku. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus võiks ju ettevõtja olukorda leevendada, ent pole seda teinud. Põhjus sama: uusi töötajad lisandub vähem, kui lahkub vanu.

Peame meelitama töökäsi Eestisse tulema. Abiks oleks näiteks sotsiaalmaksu lagi, mis annaks ettevõtjale suurema võimaluse nn tarkade töökohtade täitmiseks. Kaotada võiks sisserände kvoodi, mis tundub praegust demograafilist olukorda arvestades veidi naeruväärne: üritame eemal hoida inimesi, keda tegelikult hädasti vajame.

Sisserände soodustamine tähendab ka lahkunud eestlaste koju kutsumist. Praegu elab välismaal kümneid tuhandeid eestlasi. Tänavu talvel kirjutas Skype’i endine juht Tiit Paananen, kuidas kasvab selliste vanemate hulk, kes tahavad lapsi panna rahvusvahelistesse koolidesse. Idufirmad üritavad ettevõtlusminister Liisa Oviirile näidata, kui vajalik on luua 10 000 ingliskeelset koolikohta, et välisspetsialistid saaksid Eestisse tulla tööle ja võtta kaasa ka oma pere.

Sisserändevastased kardavad Eesti kultuuri hääbumist ja erimeelsusi, mis võivad viia lausa vägivallani. Ei ole põhjust seda peljata, sest kui Eesti kultuur on suutnud üle elada mitu sõda ja ka aastakümneid kestnud okupatsiooni, ei tohiks sisseränne kuidagi meie kultuuri hävitada. Pigem võib see innustada oma kultuuri hoidma.