• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimisfondid saavad endale seaduse

    Investeerimisfondide seadus ei tunnista eri tüüpi erastamisinvesteerimisfonde, mis muutuvad edaspidi kinnist tüüpi aktsiaseltsina asutatud fondideks. Samas võivad EVPsid maksevahendina aktsepteerida kõik fondid.
    Sätestatud on aktsiaseltsina asutatud fondi erisused võrreldes tavaliste aktsiaseltsidega. «Seda oli vaja, sest fondil on teistsugune olukord ja ta käitub aktsiaseltsist erinevalt,» selgitas rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali.
    «Fond võib uue seaduse kohaselt näiteks aktsiakapitali suurendamise taotluse esitada nõukogule ja saada sellega suuremad õigused,» rääkis Tali. «See on vajalik, et ei tekiks pidevalt vajadust üldkoosolekuid kokku kutsuda ja fond saaks oma põhitegevust, raha kogumist ja investeerimist, väiksemate takistustega korraldada.»
    Seadusega karmistuvad fondide investeerimispiirangud. Lepingulise fondi investeeringutest peab vähemalt 90 protsenti olema tehtud vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse.
    «Erisused on sätestatud ka aktsiaseltsina asutatud fondi jaoks,» lausus Tali. «Aktsiaseltsina asutatud fond võib investeerida kinnisvarasse, lepinguline fond aga ei või.»
    Seaduse koostamisel oli arutusel ka uut tüüpi fondide loomise lubamine. «Siiski otsustasime, et olulisem on seadus vastu võtta ja sellega praegune seadusetu olukord lahendada,» lausus Tali.
    «Seega ei või veel asutada lepingulisi kinniseid fonde ega aktsiaseltsina asutatud avatud fonde,» lisas ta.
    Uus seadus on fondi haldava ettevõtte ehk valitseva ühingu keskne. Kogu järelevalve ja regulatsioon fondi tegevuse üle on kontsentreeritud valitseva ühingu kätte. Ühingule tegevusloa andmine, peatamine või tühistamine on seaduses täpselt fikseeritud. Kuna lepingulise fondi kohta kehtib ainult nimetatud seadus, on ka fondi likvideerimine seaduses põhjalikult sätestatud.
    Samas võivad Eestis tegutseda kõik seni kehtinud investeerimisfondide põhimääruses lubatud fondi tüübid.
    Seaduse koostamisel lähtuti 1985. a eurodirektiivist, mis kehtib lahtiste investeerimisfondide kohta.
    «Seadus toob kaasa ka protseduurilisi lihtsustusi,» ütles Tali. «Näiteks lepingulise fondi puhul ei pea enam eraldi registreerima fondi põhikirja, emissiooni prospekti ja haldamistüüplepingut, kõik tehakse koos.» Oluliselt on täpsustatud ka depoopanga rolli. Uus seadus lubab valitseva ühingu ja depoopanga vahelist omandisuhet.
    Kuna mitmed seaduses sätestatud nõuded erinevad oluliselt praegusest olukorrast, kaasnevad seadusega kaheksa rakendussätet, millega muudetud punktide jõustamine on edasi lükatud. Seaduseelnõu on saadetud kinnitamiseks justiitsministeeriumisse ja see peaks kuu aja jooksul jõudma ka valitsusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
USAst oodatakse signaali intressimäära tõusuks
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.