• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium rikub seadust

    Enne sobiliku kindlustusfirma valimist on loomulik uurida nende tausta. Tegin minagi nii. Teades, et kindlustusinspektsioonil on just-just kaante vahele jõudmas 1995. aasta aruanne kindlustusseltside tegevusest, helistasingi sinna. Kindlustusinspektsioonist, kelle põhikirjaline ülesanne on kindlustusvõtjate huvide ja õiguste kaitse, anti mulle viisakas soovitus pöörduda rahandusministeeriumi kindlustustalituse poole. Inspektsioon andmeid ei väljasta, ka ajakirjandusele mitte, öeldi mulle.
    Helistasin rahandusministeeriumi kindlustustalitusse, kust öeldi, et neil on küll mind huvitavad andmed olemas, kuid nende väljastamiseks on vaja ülemuse luba. Mul paluti pöörduda avalike suhete talitusse.
    Viimase juhataja Aili Ohlau kuulas mind viisakalt ära ja lubas tagasi helistada. Helistaski ja soovitas uuesti kindlustusinspektsiooni poole pöörduda. Lisas, et rahandusministeeriumil pole õigust erakindlustusfirmade ärisaladusi paljastada.
    Vastasin, et ma ei soovi teada ühtegi ärisaladust. Tundsin üksnes huvi kindlustusseltside aktsiakapitali ja omanike vastu. Ohlau sõnas, et needki andmed ei kuulu avaldamisele.
    Nõutuna avasin Eesti Vabariigi põhiseaduse, kus on kirjas, et kõik riigiasutused ja nende ametiisikud on kohustatud andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse (minu juhtumil kindlustusjärelevalve) kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud.
    Kindlustusseltside aktsiakapitalis ja omanikeringis ei ole midagi salajast, need on pigem väga avalikud andmed. Järeldasin, et ministeerium ja kindlustusinspektsioon kui riigiasutused on otseselt minu põhiseaduslikku õigust rikkunud. Ja põhiseadust seejuures loomulikult ka.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.