Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hermis -- Leedu pangandusturu teine
Hermis on üks nendest vähestest pankadest, mis 1995. a Leedu panganduskriisis püsima jäid, kogudes enda juurde raskustesse sattunud pankade varasid ja kliente.
1996. a kasvasid panga varad enam kui kaks korda ja hoiused 130%. Panga kasumitele mõjusid eriti hästi 1996. a esimese poole üldise likviidsuskriisi ajal ülikõrgete intressidega väljastatud laenud.
Hermis orienteerub rohkem korporatiivpangandusele, tänavu on uute tegevussuundadena asutud arendama investeerimispangandust, liisingut ja kindlustust.
Aasta esimese üheksa kuuga teenis Hermis Pank 22,719 mln litti puhaskasumit, mis on 21,6% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.
Kasumi kasv on siiski tagasihoidlik võrreldes teiste näitajatega nagu varade juurdekasv 71 protsenti, laenuportfelli suurenemine 97 protsenti ja omakapitali suurenemine 114 protsenti. Intressitulud moodustasid kogutuludest 51,4 protsenti.
Panga kiire kasv ja kuuldused laienemisplaanidest teiste pankade liitmise teel on Hermise aktsia hinna hoidnud kõrgel. Hetkel omab Hermis ca 25% ?iauliai pangast ja 10% peatselt erastamisele tulevast Agriculture Bankist, kuid konkreetseid plaane pole avalikustatud.
Hoolimata suurenenud kasumist 1997. a esimesel poolel vähenesid netotulud tegelikult 14,7% ning aasta alguses prognoositud 39 mln litti puhaskasumit kindlasti täis ei saada. Raskusi kasumitootlikkusega näitab ka novembri kasumiaruanne, kus puhaskasum on vaid 0,44 mln litti.
Hermise aktsia on olnud üks likviidsematest Vilniuse börsil. Eesti investoritel on neid suhteliselt palju, mis on aktsia hinna viinud otsesesse sõltuvusse Eesti aktsiaturu liikumistest. Kui alles hiljaaegu võis 11--12kordse hinna ja tulu suhtega Hermise aktsiat pidada Eesti pangandussektoriga võrreldes suhteliselt odavaks, siis hiljutine kriis Tallinnas muutis olukorra vastupidiseks. See seletab ka suurt müügisurvet Vilniuses ja aktsia hinna langust.
Praegu on Leedus 11 aktiivselt tegutsevat kommertspanka, millest kolmes on riigil enamusosalus. Praegune struktuur kujunes pärast 1995. a panganduskriisi, mil pooled pangad tegevuse lõpetasid. Rahva usalduse taastamiseks pankade vastu on riigil kavas kehtestada pankadele hoiuste kohustusliku kindlustamise tingimus. Alates 1996. a kehtib pankadele IASile vastavate aastaaruannete koostamise nõue.
Pankade bilansimahtude ja kasumi kiire kasv koos rahvusvaheliste krediidireitingutega näitab siiski, et Leedu pangandus on tõusuteel.
1996. a lõpu seisuga moodustas Leedu pankade konsolideeritud bilansimaht 8,127 mld litti, ehk 26,11% sisemajanduse kogutoodangust.