Euroopa Gazpromi haardes

Jugoslaavia prioriteediks on majanduskoostöö Venemaaga, deklareeris selle nädala algul riigi majandusminister Rade Filipovic. Sellele aitavad kaasa möödanikukogemused ning hea poliitiline tahe.

Koostöö üks tähtsamaid valdkondi on energiatööstus, sest Venemaa on Jugoslaavia traditsiooniline energiaga varustaja. 1995. aastal sõlmisid Venemaa ja Jugoslaavia valitsustevahelise kokkuleppe Vene maagaasi tarnimiseks ühisfirma Progres Gas Trading vahendusel. Läinud aasta detsembris jõudsid pooled kokkuleppele, kuidas Belgrad tasub oma 370 miljoni dollari suuruseks paisunud gaasivõla ja kuidas ta maksab edasiste gaasitarnete eest.

Pooled on loonud ühisfirma Jugorosgas, mis hakkab ehitama ja finantseerima uut läbi Jugoslaavia kulgevat gaasijuhet. Kuni aastani 2010 kehtiva leppe kohaselt kohustub Venemaa tarnima aastas gaasi 3--3,5 mld m³ ja Belgrad peab selleks ajaks uue gaasijuhtme valmis ehitama. Kui uus juhe tööle hakkab, võivad gaasitarned tõusta 7,5 mld m³ aastas.

Filipovici sõnul peavad pooled praegu läbirääkimisi ka teise pikaajalise leppe üle, mis näeb ette Vene naftatarneid 2,5 mln tonni aastas ja uute läbi Jugoslaavia kulgevate naftajuhtmete ehitamist.

Jugoslaavial, mis koosneb Serbiast ja Montenegrost, puudub USA algatusel rakendatud sanktsioonide tõttu endiselt juurdepääs rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide rahaabile ning seetõttu on ta sundseisus.

Bulgaaria uus valitsus peaks lõpetama poliitilised mängud, mis võivad tuua Bulgaariale tõsiseid tagajärgi. Et gaasinõudlus Balkanil kasvab, siis on Gazprom juba hakanud kaaluma Bulgaariast mööduvate gaasitrasside rajamist. Raha selleks on olemas, otsus tehakse lähiajal, sõnas Gazpromi juht Rem Vjahhirev uudisteagentuurile Itar-Tass. Bulgaaria valitsus peaks arvestama, et ta võlgneb Gazpromile 90 miljonit dollarit, lisas ta.

«Raske on ette kujutada edasisi majandussidemeid ja normaalset poliitilist dialoogi Bulgaariaga, kui meie energiatarned kolmandatesse riikidesse on pandud kahtluse alla,» ütles Venemaa asevälisminister Aleksandr Avdejev teleintervjuus.

Venemaa tarnib läbi Bulgaaria gaasi Türki, Kreekasse ja Makedooniasse. Sellekohasele transiidilepingule oli kavas alla kirjutada läinud kuul, kuid Bulgaaria valitsus hakkas nõudma, et gaasitarneid korraldavas ühisfirmas Topenergy, millest 50% kuulub Gazpromile ja 50% Bulgaaria erafirmale Multigroup, vahetaks Multigroupi osaluse välja riigifirma Bulgargas. Nimelt väidab Bulgaaria valitsus, et nii tähtsaid strateegilisi huve ei saa jätta erafirma hoolde.

Venemaa on kohustatud tarnima Bulgaariale aastani 2008 3,34 mld m³ gaasi aastas vastutasuks Bulgaaria ehitustööde eest Jamburgi gaasileiukohas. Bulgaaria aastane gaasivajadus on 6 mld m³.

Poola gaasivõlg Gazpromile ulatub üle 200 miljoni dollari. Gazpromi juhatuse esimees Rem Vjahhirev väljendas eile Varssavis arusaavat suhtumist, et Poola ei suuda seda korraga sularahas maksta, vaid võiks osa võlast tasuda kaupadega. Ta ütles, et Gazprom ei kavatse võlgade pärast gaasitarneid lõpetada.

Nagu teatas Poola presidendi esindaja, kirjutati pühapäeval alla Poola valitsuse ja Gazpromi 1998. aasta lepingule, mille üksikasju ei avaldata. See katab täielikult Poola majanduse gaasivajadused ning võimaldab ühtlasi Poolal gaasi eest tasuda kuni 340 miljoni dollari ulatuses kaupade ja ehitusteenustega.

Varssavis olles arutas Rem Vjahhirev ka Jamali poolsaarelt läbi Poola Euroopasse kulgeva gaasitrassi ehitamist, mis Venemaa soovi kohaselt peaks valmima aastaks 2000, kuid on graafikust maas, sest Poola talunikud soovivad selle eest suuremat kompensatsiooni. REUTERS-ÄP