Kaubamärk versus ärinimi

31. august 1998, 00:00

Alates äriseadustiku jõustumisest 1995. aastal on ettevõtjais segadust põhjustanud asjaolu, et ärinimed vastanduvad kaubamärkide registreerimisel ning registreeritud kaubamärke peab arvestama äriühingule nime valides. Kaubamärgiseaduse ja äriseadustiku vastavad sätted olid aga liiga üldsõnalised ja mitmeti mõistetavad. Sel aastal on täpsustatud mõlema seaduse sätteid.

Ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõtjal saab olla vaid üks ärinimi, mida reeglina ei saa võõrandada ilma ettevõtteta. Ärinimi on unikaalne, st äriregistrisse ei saa kanda identseid ärinimesid. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud ärinimedest. Äriregister peab kontrollima ärinime vastavust äriseadustikus sätestatud nõuetele.

Kaubamärgi põhifunktsioon on eristada ühe ettevõtja tooteid teiste ettevõtjate samaliigilistest toodetest. Kaubamärk saab õiguskaitse kauba- ja teenindusmärkide registrisse kandmisega. Selleks esitatakse registreerimistaotlus patendiametile. Kaubamärgile tehtav täisekspertiis võtab aega üle aasta. Kaubamärk on seotud konkreetse(te) too(de)tega (kauba või teenusega), mistõttu identset kaubamärki võivad eriliigistel toodetel kasutada eri ettevõtjad. Kuid näiteks üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse on ulatuslikum isegi juhul, kui kaubamärk pole Eestis registreeritudki.

Kaubamärgiseaduse kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased teise isiku ärinimega, mis on äriregistrisse kantud enne kaubamärgi prioriteedikuupäeva, tingimusel, et kaubamärgitaotluse kaupade ja teenuste loetelu ning äriühingu äriregistrisse kantud tegevusalad on samast valdkonnast.

Äriseadustiku juulis jõustunud redaktsiooni kohaselt ei tohi ärinimes kasutada kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta, v.a juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.

Et ärinime ja kaubamärgi õiguskaitse on erinev, on alati soovitatav nõu pidada oma kaubamärginõustajaga. Tihti on nii, et mingi sõna ärinimena vastandub kaubamärgile selle registreerimisel, kuid sama sõna kaubamärgina ärinime registreerimisel takistuseks ei ole (või vastupidi).

Kohtud on äriseadustikku tõlgendanud nii, et ettevõtja võib tegutseda ka aladel, mis ei ole kantud äriregistrisse. Sel juhul on aga oht, et konkurent või mõni teine isik registreerib ärinime kaubamärgina oma nimel. Ilmekalt avaldub kaubamärkide ja ärinimede konflikt ettevõtjate veebiaadresside puhul, milles ühed ettevõtjad soovivad kasutada oma ärinime, teised aga kaubamärke.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing