Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmaklapid pähe ja vanas vaimus edasi

    President Lennart Meri on kohtunud kõigi suuremate ja mõjukamate erakondade juhtidega ning andnud neile avalduse teksti, mis sisaldab üleskutset jätta Eesti julgeolekupoliitika alanud valimisvõitlusest välja ning seab eesmärgiks kaitsekulutuste järkjärgulise tõstmise.
    Toimetuse arvates ei ole selline erakondadevaheline kokkulepe valijate suhtes aus. Igal kodanikul peab olema õigus osaleda Eesti julgeolekupoliitika kujundamisel ja seda saab teha ainult valimiste kaudu.
    Presidendi üleskutsest võiks aru saada, justkui oleks meie kaitsejõududes kõik tipp-topp korras. Nii see aga ei ole. Reedeses Postimehes kirjutab endine välisminister Toomas Hendrik Ilves, et sõjaväe rahastamine ei ole piisav -- pole välja arvestatud, kui palju ja mille peale peab raha kulutama, et tagada riigi julgeolek --, et tsiviilkontroll kaitseväe üle on nõrk ja juhtimine on korrastamata, sõjaväelaste elukvaliteet pole piisav kaitsetahte loomiseks. Kõik see vähendab meie võimalusi pääseda NATOsse.
    Äripäeval oleks hea meel, kui eksvälisministri kommentaar käivitaks Eestis erakondadevahelise arutelu julgeoleku teemal. Valija peab teadma, kas erakond, kelle poolt ta hääletab, toetab kaitsekulutuste suurendamist, külmutamist või vähendamist, kas toetatakse kohustuslikku ajateenistust või palgaarmeed, kas pooldatakse liitumist NATOga või hoopis alliansist eemaldumist jne.
    Kui sellist debatti üritatakse vältida, siis viitab see sellele, et Eesti kaitsepoliitika senised kujundajad kardavad, et neil pole oma seisukohtade kaitseks piisavalt veenvaid argumente. Üks näide on kaitsekulutuste pimesi suurendamine. Suurt osa poliitikuid, sõjaväelasi ja meediat oli haaranud kinnisidee, et Eesti peab maksku mis maksab suurendama oma kaitsekulutusi 2 protsendini SKTst. Muidu ei pääsevat me NATOsse.
    Nüüd üritab president saavutada erakondade kokkulepet, et kaitsekulutuste suurendamise ideed ükski enne valimisi kritiseerima ei hakka.
    Äripäeva aga kahtleb, et suuremad kaitsekulutused on kasulikud, ja toetab pigem nende külmutamist. Enne, kui sõjaväele rohkem raha eraldada, tuleb tõhustada kontrolli selle raha kulutamise üle. Samuti tuleb paika panna pikemaajalised eesmärgid, kuidas raha kasuda ja millised valdkonnad on meie sõjaväes prioriteetsed. Mis aga kõige olulisem, tuleb ka arvestada riigi majandusseisu, et kas üldine areng võimaldab nii mahukaid kulutusi sõjaväele.
    Toimetusel on hea meel, et sellele juhtis tähelepanu ka kolmapäeval Tallinnas viibinud NATO loodegrupi ülemjuhataja John Cheshire. «Kui kehtestada kaitsekulutusteks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas, siis võib see nõue riigi majanduse hävitada,» ütles Cheshire BNSile.
    NATO esindaja avaldusest võib välja lugeda, et alliansile ei ole oluline kaitsekulutuste protsent, vaid Eesti üldine areng. Kui seame endale eesmärgiks tõsta kaitsekulutused 2 protsendile, aga selle otsusega pidurdame näiteks SKT kasvu, siis raha riigikaitsele võib hoopis vähemaks jääda. Sellepärast on vale julgeolekupoliitikateemalistest debattidest hoiduda. Silmaklapid aitavad küll probleeme peita, kuid kindlasti ei aita neid lahendada.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.