Hansapank hädas Sootsi restoranidega

Palaval pärastlõunal on aktsiaseltsi Soots Turism Pärnu maanteel asuv Peoleo restoran peaaegu inimtühi. Maja ees parklas seisab vaid üks auto.

Klientide ligimeelitamiseks on Sootsi restoranid hindu alla lasknud ja öö hoovipealses kämpingumajakeses maksab 100 krooni. «Siin on ööbinud kahtlased mustlased, annavad õhtul passi panti ja hommikul varastavad kusagilt 100 krooni, et maksta öömaja eest,» räägib Soots Turismi juhatuse esimees Raul Normak.

Koos Soots Turismi nõukogu esimehe Erkki Aavikuga on Normak saanud Hoiupanga Investeeringutelt ülesandeks muuta ettevõte hästi toimivaks ja kasumit tootvaks firmaks. Hoiupanga Investeeringutele kuulub kaks kolmandikku Soots Turismi aktsiatest.

Lembit Soots ja Hoiupanga Investeeringud saavutavad tõenäoliselt enne tänast päeva kohtuvälise lahendi vaidluses, kus kumbki pool süüdistab teist petmises. Pärast seda saab Hoiupanga Investeeringud müüa neile kuuluva osaluse aktsiaseltsis, sest investeerimisfirma pole huvitatud odava restoraniketi pidamisest. Enne tuleb firma aga atraktiivseks muuta.

Normak ja Aavik plaanivad Sootsi restoranid sellel või järgmisel aastal kasumiga tööle panna. «Saame tulemuspalka, mida paremini ettevõte töötab, seda rohkem,» räägib Normak.

Eelmisel aastal sai Soots Turism 6,5 miljonit krooni kahjumit, ettevõtte käive oli 30 miljonit krooni. Kõige suuremat kahjumit tootis Õismäel asuv Toidutare, kus inimesed söögikoha halva asukoha ja kõrgete hindade tõttu enam ei käinud.

«Hommikul pandi toidud lauale, õhtul korjati ära ja nii see kahjum tuligi,» lausub Normak. Praeguseks on söögikoht lõpetanud tegevuse Toidutare nime all ja seal asub rokihuvilistele mõeldud õllejoomise koht.

Soots Turismi väikeaktsionärid on ettevõtte suuromanike peale vihased. Kaks aastat tagasi ostsid heausksed eraisikud suure käraga välja kuulutatud emissiooni käigus aktsiaid, millega praegu pole midagi peale hakata, sest ettevõtte aktsiatega ei kaubelda börsil.

«Olen väga pettunud,» sõnab 350 Soots Turismi aktsia omanik Pärnu pensionär Virve Kingola. «Nad reklaamisid oma aktsiaid nii ilusasti, et sattusin lihtsalt ohvriks,» tunnistab ta nördinult.

Kingola ostis kaks aastat tagasi ligi 10 000 krooni eest Sootsi firma aktsiaid ja nõuab seni tulutult oma raha tagasi. «See on minu jaoks väga suur raha,» lausub ta.

Küsimusele, mis saab ettevõtte väikeaktsionäridest, ei oska vastata Soots Turismi praegused juhid ega üks omanikke Lembit Soots.

«Sellise ettevõtte börsile viimine oleks olnud katastroof,» väidab Raul Normak. Firmat üle võttes avastasid Hoiupanga Investeeringute töötajad, et raamatupidamine oli sassis, osa arveid oli lihtsalt kaduma läinud ja ettevõtte bilansis olid kirjas ka Lembit Sootsi mullikad.

Lembit Sootsile kuulub praegu kolmandik omaloodud firma aktsiatest. Firma juhtimises ta enam ei osale ja käib Tallinnas seetõttu harva. Uutest omanikest rääkides ei varja Soots pahameelt. «Hoiupanga Investeeringud sai tüssamise teel minu käest firma enamusosaluse endale,» väidab Soots. «Nüüd on nad kõik eksperdid vallandanud ja sulgevad restorane.»

Soots oleks rahul, kui Hoiupanga Investeeringud talle aktsiate eest seni maksmata 3 miljonit krooni üle kannaks. Eelmisel suvel esitas Soots raha kättesaamiseks kohtusse hagi, millele Hoiupanga Investeeringud vastas oma hagiga, nõudes 5 miljonit krooni. Mõlemad kohtuasjad pole tänaseks kusagile jõudnud.

Lembit Soots ei varja, et oma talu rajamisel Viljandimaale kasutas ta Soots Turismi teenitud raha. Mõned aastad tagasi maakonna ilusaimaks taluks nimetatud Leeli talusse on Soots enda väitel paigutanud 5 miljonit krooni. Praegu kinnitavad nii Lembit Soots kui tema abikaasa Anna-Liisabet, et tulevad vaevu ots otsaga välja.

«Näe, pean käima perest peresse vorsti müümas, et mingitki raha saada,» näitab Anna-Liisabet Soots korvi, millega ta külas kauplemas käib.

«Saan Kanadast pensioni ja see läheb ka talu töötajatele palga maksmiseks,» räägib Lembit Soots. Ühtegi töölist esmaspäeva pärastlõunal Leeli talu maadel näha polnud, eelmisel nädalal oli olnud palgapäev. «Joovad, mis muud,» teatab Soots kibestunult.

Leeli talu torkab möödasõitjatele silma. Maanteelt viib helevalge ruumika elumaja juurde allee, võõrale keelab sissepääsu keelumärk.

Sootsi talu on külalislahke, alati rahvast täis. Sõbralikud on kõik -- perenaine, peremees, kolm praegu nende juures elavat ristilast ja koerad. Mitte keegi neist ei tee võõraid nähes teist nägugi.

Lahkudes jääb hinge närima kahtlus, kas pealtnäha jõukas Viljandimaa talu kannatab tõepoolest rahanappuse käes.