• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusvõtja lisatulu väheneb

    Suurima turvalisuse ja likviidsuse tagamiseks tohivad kindlustusseltsid juba kuu aega investeerida reservide kattevara ainult Eesti Vabariigi ja Eesti Panga võlakirjadesse või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD A-tsooni riikide ja Tallinna börsil noteeritud võlakirjadesse. Piirangud on seatud ka kindlustusseltside tütarettevõtete aktsiatesse investeerimisele.
    Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp ütles, et kindlustusseltsi 175 miljoni kroonini ulatunud reservide mahust oli kindlustusseaduse muudatuste jõustumise hetkel sellega vastuolus ligi kolmandik.
    «Pean Rootsi Swedbanki ja ekspordikrediidiasutuse väga kõrge reitinguga, kuid kahjuks börsil mittenoteeritud võlakirjad maha müüma ja võin vabalt kogu selle raha Tallinna Äripanga deposiiti panna,» imestas Potisepp. «Seadus käsib meil ju investeerida optimaalse hajutatuse, turvalisuse ja likviidsuse järgi,» näeb ta vastuolu.
    Kindlustusselts ei tohi enam reservide kattevara hoida ka näiteks üle 10% tootlusega Kunda Nordic Tsemendi, Eesti Merelaevanduse võlakirjades. OECD A-tsooni riikide võlakirjade tootlus on võrdluseks valdavalt 3--4 protsenti.
    «Hansapanga Kindlustus võib päevapealt oma noteerimata võlakirjade paki maha müüa, kuid me tahaksime oma klientidele teenida võimalikult head lisakasumit,» lausus Potisepp.
    Uue seadusega lähevad vastuollu ka Hansapanga Kindlustusele kuuluvad Läti tütarseltsi aktsiad 25 mln krooni ulatuses, mille müüki kindlustusselts praegu kaalub. Investeeringuid, mida seadus keelab teha reservide kattevara arvel, võib katta seltsi omavahenditega. Nimetatud aktsiad ja võlakirjad ületavad aga tunduvalt Hansapanga Kindlustuse omakapitali, mis tekitabki kattevara defitsiidi.
    Leks Elukindlustuse investeeringute juht Kristjan Niinemaa ütles, et kuigi nende selts ei ole pidanud tegema muudatusi investeeringute koosseisus, on uued nõuded väga karmid. «Kohalik seadusandja on rangelt eurodirektiividest kinni pidanud ja pole oma initsiatiivi üles näidanud, kuigi see on lubatud,» väitis Niinemaa. «Oleks oodanud, et korraliku krediidireitinguga asutuste laene oleks saanud vabamalt käsitleda.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Reklaamimüügi TOPi võitja: olime valmis suuremaks kukkumiseks
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Fotod: varju hoidnud ERIALi niiditõmbajad astusid kohtu ette
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.