Kindlustusvõtja lisatulu väheneb

Suurima turvalisuse ja likviidsuse tagamiseks tohivad kindlustusseltsid juba kuu aega investeerida reservide kattevara ainult Eesti Vabariigi ja Eesti Panga võlakirjadesse või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD A-tsooni riikide ja Tallinna börsil noteeritud võlakirjadesse. Piirangud on seatud ka kindlustusseltside tütarettevõtete aktsiatesse investeerimisele.

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp ütles, et kindlustusseltsi 175 miljoni kroonini ulatunud reservide mahust oli kindlustusseaduse muudatuste jõustumise hetkel sellega vastuolus ligi kolmandik.

«Pean Rootsi Swedbanki ja ekspordikrediidiasutuse väga kõrge reitinguga, kuid kahjuks börsil mittenoteeritud võlakirjad maha müüma ja võin vabalt kogu selle raha Tallinna Äripanga deposiiti panna,» imestas Potisepp. «Seadus käsib meil ju investeerida optimaalse hajutatuse, turvalisuse ja likviidsuse järgi,» näeb ta vastuolu.

Kindlustusselts ei tohi enam reservide kattevara hoida ka näiteks üle 10% tootlusega Kunda Nordic Tsemendi, Eesti Merelaevanduse võlakirjades. OECD A-tsooni riikide võlakirjade tootlus on võrdluseks valdavalt 3--4 protsenti.

«Hansapanga Kindlustus võib päevapealt oma noteerimata võlakirjade paki maha müüa, kuid me tahaksime oma klientidele teenida võimalikult head lisakasumit,» lausus Potisepp.

Uue seadusega lähevad vastuollu ka Hansapanga Kindlustusele kuuluvad Läti tütarseltsi aktsiad 25 mln krooni ulatuses, mille müüki kindlustusselts praegu kaalub. Investeeringuid, mida seadus keelab teha reservide kattevara arvel, võib katta seltsi omavahenditega. Nimetatud aktsiad ja võlakirjad ületavad aga tunduvalt Hansapanga Kindlustuse omakapitali, mis tekitabki kattevara defitsiidi.

Leks Elukindlustuse investeeringute juht Kristjan Niinemaa ütles, et kuigi nende selts ei ole pidanud tegema muudatusi investeeringute koosseisus, on uued nõuded väga karmid. «Kohalik seadusandja on rangelt eurodirektiividest kinni pidanud ja pole oma initsiatiivi üles näidanud, kuigi see on lubatud,» väitis Niinemaa. «Oleks oodanud, et korraliku krediidireitinguga asutuste laene oleks saanud vabamalt käsitleda.»

Hetkel kuum