8 august 1999

Kas ETV ja ER tuleb ühendada?

Ma ei arva sellest absoluutselt mitte midagi. Need kirjeldused, mis selle kohta senimaani on olnud, on niivõrd pealispindsed, et ma ei oska sealt välja lugeda, millist efektiivsust see annab.

Minu jaoks on see üks paljudest ideedest, kahtlemata novaatorlik idee, aga ma ei taha seda ühte- ega teistpidi kommenteerida.

See, et mõlema ettevõtte juhid selle vastu sõdivad, on nende õigus.

Ma heameelega ei kommenteeriks. Vähe on informatsiooni selle kohta.

Olen aastaid öelnud, et tuleb selgeks teha, mida tahetakse saada. Eesti riigi kõige suurem probleem on olnud, et räägitakse -- kuidas, aga ei räägita -- mida.

Kui eesmärk on ainult kulude kokkuhoidmine, võiks need ettevõtted likvideerida. Arvan, et avalik-õiguslikul TV-l-raadiol võiks peale kulude kokkuhoiu ka mingi muu funktsioon olla. Seni pole keegi suutnud seda funktsiooni defineerida.

Avalik-õiguslikku hoitakse maailmas elus, et oleks pluralism, midagi vastukaaluks kommertskanalitele. Ka Euroopas on diskussioon aastaid käinud ja seal on riigid suutnud öelda, mida nad tahavad avalik-õiguslikult saada. Siis vaadatakse, kas see ülesanne on täidetud või mitte. Soomlased on endale valinud dokumentalistika ja uudised ning jätavad kõrvale meelelahutuse. Meil ei ole eesmärk selge.

Televisioonid ja raadiod, eriti avalik-õiguslikud, on nii suured organisatsioonid, et radikaalseid reorganiseerimisi võetakse tavaliselt ette küllalt pika planeerimisega. Ma ei pea realistlikuks paari-kolmekuulise etteütlemisega Titanicut järsult pöörata või tagurpidi liikuma panna. See on võimalik väikefirmade puhul.

ETV-l on olemas ka üks omadus, mis teistel alles kujuneb -- mälu. Ja tuleks tähelepanelikult radikaalsete otsuste puhul jälgida, et ei tuleks mäluauku.

Euroopas on olemas nii lahus kui koos variandid. Ka Eestis on nad juba koos olnud. Selge on, et liitmine mõjub halvemini raadiole -- raha jääb rohkem ikkagi tele poolele. Teletegemine on kallim. Näiteks on toodud Yleisradio, aga see on nii rikas, et elab rohkem pangaintressidest.

Katuse osas, st juhtkonna osas annab ühendamine võitu. Tegijaid raadios ja teles kokku panna ei saa. Kasvõi spordireporterid -- kui telemees kommenteerib kaamera taga ja mina olen raadioga otse raja ääres, need on kaks eri tööd. Loomingulise koosseisu pealt kokku hoida ei saa.

Olen küll eraraadio patrioot, aga leian, et igas riigis peab ka avalik-õiguslik olema. Tal on funktsioonid, mida ei hakka tegema ei Trio ei Tartu Raadio.

Kui Eesti riigil on vaja, tuleb see ära teha. Ja lähtudes mitte ülemustest, vaid tegijatest. Neile peavad jääma loomingulised tingimused, muidu pole asjal mõtet.

Hetkel kuum