Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veemüügiturul valitseb anarhia
Veel hiljaaegu oli joogivesi poelettidel haruldus. Tänaseks on pilt sootuks muutunud. Kaubandusvõrgus leidub erineva spektri ja päritoluga joogi-, laua- ja ravivett.
Veeturg ägab tiheda konkurentsi all. Samas prevaleerib imporditud vesi. Kohalikest leiab teada-tuntud Värska tagasihoidlikku kasutamist. Poodides leidub lauavee staatusesse viidud joogivett. Silma hakkab ka hirmkallis kambriumvendi põhjavee baasil toodetav Vichy lauavesi.
On üksikuid firmasid, mis varustavad asutusi ja ettevõtteid kvaliteetse joogiveega.
See on teenuseliik, mil on kahtlemata perspektiivi mitte ainult asutuste töötajate tarvis, vaid hoopis laiemalt.
Ei saa aga jätta märkimata, et joogivee turunduses, aga ka toodete nimetustes, vee keemilises koostises, otstarbes, ravinäidustuses, hoidmise tingimustes, realiseerimise tähtajas jm valitseb täielik anarhia.
On ülim aeg luua kord veemüügi turul, sätestada nõuded joogiveele ja reglementeerida selle müük. Seda enam, et põhjusi pretensioonide esitamiseks on mitmeid.
Tõepoolest, kohalik potentsiaal on ammendamatu. Eesti vee konkurentsivõimalused on ilmsed ja seda mitte ainult joogivee osas.
Puhast joogivett võib saada igast tehniliselt korrektselt rajatud puurkaevust.
Raviomadustega põhjavett leidub Põhja-Eestis üksikutes kohtades, rohkem selliseid paiku on Lõuna-Eestis.
Balneoloogiliselt (mineraalveeõpetuses) tunnustatud on põhiliselt kaht tüüpi ravi-joogivesi: kloorsulfaatne ja broomkloriidne. Nende abil on võimalik ravida mitmeid seedeelundite haigusi nagu gastriit, mao-, sapipõie- ja kõhunäärmepõletikud, mis on tingitud peamiselt alahappesusest ning ainevahetuhäiretest.
Joogi- ja ravivee turu arendamiseks on ressursse piisavalt, puudu on ainult üks turumajanduse põhihoobadest -- konkurents. Seda saab aga tekitada, pakkudes kvaliteetset vett konkurentsivõimelise hinnaga ning seda oskuslikult turustades. Ma arvan, et meie puhas vesi suudab tõrjuda turult importvett või vähendada selle osatähtsust. Paindlik hinnapoliitika võimaldaks ka eestimaalastel hakata kasutama kvaliteetset vett mitte ainult joogiks, vaid ka toidu valmistamiseks, nagu arenenud maades (USA, Kanada jt).
Lõuna-Eesti potentsiaal pole sellega veel ammendatud. Miks mitte näiteks rajada Võru kanti ravitüüpi kümbluskuurort? Looduslikke eeldusi selleks on piisavalt. Puudu jääb pealehakkamisest.