• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jah, härra viriseja

    «Yes, but...» -- «Jah, aga...» on väljend, mis paneb vahel meil kõigil judinad üle selja jooksma. Seriaalist ja raamatust «Jah, härra minister» tuttav sõnapaar suudab suruhaamri järjekindlusega maasse tampida kõige edumeelsemagi idee.
    Inglaste eneseirooniline riigibürokraatia kirjeldus näitab ilmekalt Kolgata teed, mida hea idee peab sageli enne teokssaamist läbima. Ent kui kõik ebatraditsioonilisi lahendusi püüdlevad ideed tulistatakse juba eos auklikeks, on üsna tõenäoline, et nii tavainimesed kui ka laskjad -- jah-aga-persoonid -- astuvad varem või hiljem ise kirjeldatud vaevalisele Kolgata teele.
    Eestis on paraku võtmas võimust just selline jah-aga-hoiak, mis pikas perspektiivis garanteerib meile elukohana riigi, mida Euroopa turismibukletid soovitavad vaatama tulla kui ehedat arenguriiki.
    Järgmisest aastast kavatseb võimul olev koalitsioon kehtestada ettevõtte investeeringutele 0-protsendilise tulumaksu. Jah, idee on hea, aga... aeg on vale, välisriigid näitavad näpuga, ettevõtetel niikuinii olulist kasumit ei ole, miks siis 0%, auk riigieelarves, enne tuleb käsile võtta haldusreform, töövõtja ei võida, ja tagatipuks -- maksuvabastusel on ehk lihtsalt vale nimi.
    Siseminister Jüri Mõis on ette võtnud haldusreformi, alustades siseministeeriumist. Jah, haldusreform on kahtlemata vajalik, aga endiselt ei sobi aeg, kuritegevus kasvab, 4100 politseiniku asemel piisab 2500 korravalvurist -- nii ei saa, ministeeriumist koondatavad ametnikud ei kõlba kordnikuks, politsei ja terve ministeerium vajab stabiilsust, ei ole võimalik omavalitsusi vähendada, sest need on sageli valla suurimad tööandjad. Peale selle kõlbab argumendiks ka -- Mõis on ühe erakonna pakutud linnapeakandidaat.
    Need on vaid mõned «jah, agad», mida olen ajakirjandusest viimastel päevadel noppinud. Ning kardan väga, et kui kõik avaldatud idee pihta lastud kuulid pareerida, leidub kusagil siiski veel üks laeng kunagi levinud Armeenia Raadio anekdootide stiilis -- «Jah, aga teil tapetakse neegreid.»
    Muidugi on suure hulga kahtlejate olemasolu osaliselt põhjustatud võimukoalitsiooni juhtimisvigadest ehk teisisõnu -- avalikkust pole suudetud piisavalt informeerida valitsuse ettevõtmiste vajalikkusest. Kuid ometi tundub, et viimasedki optimistid -- ja nendeta ei liigu ühiskond edasi -- on kadunud majandussurutise kallatud külma du?iga. Alles on jäänud kõhklejate virisev mass, kes igaks juhuks ajab iga uue idee peale nina kirtsu: aga..., aga..., aga...
    Kõikide nende agadega on ununemas põhiküsimus: milline on meie eesmärk? Kas tahame elada sama hästi ja miks mitte paremini kui soomlased, rootslased, iirlased või minugipoolest portugallased?
    Täna küünib eestimaalase keskmine sissetulek keskmise ELi kodaniku rahakotiga võrreldes vaid napi veerandini. Põhjanaabrite, või kelle iganes endale eesmärgiks seame, elatustaseme tagaajamise eelduseks on kaks tõdemust: Eesti riigiaparaat on oma kodanike jaoks liiga suur koorem ja majandusele vajaliku kasvutempo saavutamiseks on meile eluliselt tähtis saada ohtralt välisinvesteeringuid.
    Ja siit edasi minnes, kodaniku turjal lösutava riigiaparaadi koomaletõmbamiseks on hädavajalik kiire haldusreform ja välisinvestori jaoks oluline PR-argument on 0-protsendine tulumaks. Mõlemad ideed on teretulnud oma lihtsuses ja, julgen arvata, ka tulemuslikkuses. Ning seda ummikteeni viivate agadeta. Täpsemalt: parandada võib mõlema idee stiilivigu, kuid mingil juhul ei tohi nurki siludes maha lõigata ideed ennast. Eesti kui väikese riigi ainus ?anss riikidevahelises konkurentsis silma paista on leida agressiivseid ebatraditsioonilisi lahendusi.
    Iga vähegi radikaalsemat ideed jah-aga-virinaga vastu võttes takerdume rägastikku, kus argumendiks muutuvadki sellised nagu «4100 politseiniku asemel ei tohi alles jääda ainult 2500». Kuid see on ju ebaoluline. Mind ei huvita, kas Eestis on 1000, 2000 või 4000 politseiametnikku. Mind huvitab, kas politsei töötab efektiivselt, kas Eestis on turvaline elada ja kas ma vähemalt 15 aasta pärast saan endale lubada keskmise taanlasega võrdseid väljaminekuid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Läti sadamate aasta alguse tõus hakkab haihtuma
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.
Läti sadamates algas aasta tõusuga, millele andsid hoogu juurde siis alles õhus olnud sanktsioonid, nüüd on oodata transiidi kahanemist, vahendas Läti Raadio.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.