21 september 1999

Tellija 10 suuremat viga

Kuna hoone rajamine on suhteliselt pikk protsess, milles osaleb paljude erialade spetsialiste, põhjustab iga puudujääk tihti kaugeleulatuva ahelreaktsiooni.

Kõige keerulisem on olukord elamuehituses, kus ehitusteenuste tellijatel on reeglina kõige vähem ehitusalaseid kogemusi, ressursid sageli piiratud.

Järgnev on loetelu eramuehituse peamistest probleemidest.

- Projektdokumentatsioon on sageli puudulik -- arhitektuuribüroos ehitusloa taotlemiseks koostatud arhitektuursete projektide mahust ei piisa.

Ehituse tellijat ei teavitata tihti ka eraldi konstruktiivsete lahenduste ja eriosade (veevarustus, kanalisatsioon, ventilatsioon, elektrivarustus jne) projekteerimise vajadusest.

- Tellija tehnilist- või omaniku järelevalvet teostavad tihti arhitektid. Tehnilise järelevalve üks funktsioon on projektlahenduste korrektsuse kontrollimine. Sellest jääb väheks, kui ehituse ainus järelevalvaja on projekti autor.

- Ehitajad alustavat ehitust, ilma et nad omaks kvaliteetseks ja õigeaegseks lõpetamiseks piisaval hulgal informatsiooni -- puuduvad konstruktiivsete ja eriosade lahendused. Seetõttu jääb paljude vastutusrikaste sõlmede lahendamine ehitaja teha, kuid tihti puuduvad ehitajatel selleks vajalikud teadmised (projekteerimistööde litsents). Asjatundmatu tellija ja tehnilise erihariduseta arhitekt ei oska aga sageli ehitaja tehtud vigu märgata.

- Kuna eratellijate rahalised vahendid on reeglina piiratud, püütakse leida kõige odavama ehitusteenuse pakkuja. Reeglina on need väikesed ettevõtted, sageli lühiajaliseks kasutamiseks loodud nn riiulifirmad. Harvad pole juhused, kus ehitajatena kasutatakse mõnd end brigaadiks nimetavat ehitajate seltskonda.

Elamuehituses annab analoogsete lahenduste puhul peamise hinnaerinevuse kasutatava tööjõu maksumus (mõjutab otseselt kvaliteeti) ja riigimaksude tasumine. Sageli puudub kirjalik leping ehitajaga või on see äärmiselt ebakorrektne.

- Ehitajaga ei täpsustata teostatavate tööde loetelu, kvaliteedinõudeid, erinevate tööde maksumust ja mahtusid naturaalühikutes. Probleemide tekkimisel pole võimalik üheselt määrata tööde mahtu, mis vastab tellija tasutud summale jne.

- Väikese ehitusettevõtte puhul on võimalik, et ehituslitsents on väljastatud omaniku sõbra diplomit ja tööstaazhi kasutades, kes tegelikult ettevõttes ei tööta ning seega ei pruugi ühelgi firma töötajal olla ehitusalast eriharidust.

Hullem on olukord, kui litsents üldse puudub ja tellija ei tea seda kontrollida -- ta tavaliselt ei teagi, milline peab ehitustegevuse litsents välja nägema.

- Ehitusprotsessi ei dokumenteerita piisavalt: ei peeta ehituspäevikut, ei koostata kaetud tööde akte, koosolekuid ei protokollita jne. See tekitab tihti probleeme ehitisele kasutusloa saamisel.

- Ehitust ei kindlustata. Kas ei teata seda ehitajalt nõuda või püütakse kulusid kärpida.

- Kasutatud materjalide kohta puuduvad nõuetekohased sertifikaadid või on materjalid kahtlaselt odavad. Tellijale ei anta ehituse valmimisel toodete ja materjalide kasutus- ja hooldusjuhiseid. On esinenud juhuseid, kus puhastusteenust pakkuv firma on rikkunud viimistlust -- vaipkattekiud tulevad lahti, parkett tõuseb vuukidest üles jne.

- Tellijal on raske taotleda ehitise kasutusluba, kuna valminud hoone ei vasta projektile ja tellijat pole puudustest teavitatud. Näiteks tuleohutusnõuetest tulenevast on keelatud puitkarkassiga elamute kolmanda korruse väljaehitamine.

Üliteadlikud tellijad kurnavad liigkõrgete nõudmistega ühe hoone ehitusel ära mitu ehitusettevõtjat. Reeglina on nõudmised suunatud konstruktiivse osa asemel viimistluse kvaliteedile. Selle tulemuseks võib olla kõrge viimistluskvaliteediga, kuid väikese kasutuseaga ehitis (katus kestab esimese lumeni).

Muidugi pole enamik puudusi nii saatuslikud, kuid mitmed konstruktiivsed või ehitusfüüsika valdkonda kuuluvad defektid võivad avalduda alles aastate pärast, kui ehitanud ettevõtete ammu juba likvideeritud.

Autor: Teet Sepaste

Hetkel kuum