Viktoria Korpan • 21 oktoober 1999

Allkiri bürokraatia vastu

Digitaalallkiri on mobiiltelefonide ja pangakaartide PIN-koodile sarnane numbrite kombinatsioon, mis annab selle omanikule võimaluse allkirjastada ükskõik milliseid dokumente Internetis.

Euroopas on digitaalallkirja seadus juba vastu võetud Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal.

Digitaalallkirjal on «päris allkirjaga» samu õigusi isegi Argentiinas, Malaisias, Kolumbias ja Indias, Ameerika Ühendriikidest rääkimata.

Eestis võetakse digitaalallkirja seadus vastu parimal juhul selle aasta lõpus. Veel kaks aastat antakse kõigile selleks, et asjast aru saada ja kasutusele võtta.

Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna nõuniku Kaidi Oone sõnul võib seadus reaalselt jõustuda 2002. aasta jaanuarist. «Digitaalallkiri on väga uudne teema ning selle rakendamiseks on enne vaja teha väga palju tutvustus- ja selgitustööd,» nendib Oone, kes on samuti üks digitaalallkirja seaduse eelnõu väljatöötajaid.

Digitaalallkirja seaduse vastuvõtmine ja rakendamine hoogustab elektroonilist kaubandust, sest see peaks tagama nii ostjale kui müüjale turvalisuse.

«See seadus mõjutab e-kaubandust kahtlemata ja positiivselt, sest see on nagu passiga poes käimine,» sõnab ASi Genex Trade üks osanikke Heiti Kender, kes koos pankuri Rain Lõhmuse ja vanema venna Kaur Kenderiga pani hiljuti käima Eesti esimese internetioksjoni Osta.ee.

«Meie oleme kindlad ja ostjad on kindlad -- meie ei tagane ja meil on garantii, et ostja on just see, kes ta väidab end olevat,» räägib Kender.

«Digitaalallkirja seadust on vaja selleks, et elektroonilisel kujul olevad dokumendid omaksid paberdokumentidega võrdset jõudu,» seletab Kaidi Oone.

Ametniku sõnul läheks ka tema enda töö tunduvalt lihtsamaks. «Praegu on meil seaduse eelnõud nii paberil kui ka disketil, me peame kontrollima, kas mõlemad variandid on identsed. Seaduse jõustumisel saab eelnõusid saata e-posti teel, mis on tunduvalt ressursse säästvam kui praegune asjaajamine,» räägib Oone.

«Ettevõtjate jaoks on uus süsteem parem ja mugavam, sest lepinguid saab sõlmida, ajada registris asju ja tuludeklaratsiooni maksuametisse saata elektroonilisel teel, kontorist väljumata,» lisab ta.

Eesti suurima infotehnoloogiafirma ASi MicroLink turundusjuht Allan Sombri nendib, et praegugi aetakse äriasju Internetis, kuid tehingute viimaseid etappe viiakse läbi ikka «päriselus». «Digitaalallkirja seaduse sisseviimine aitaks tuua palju tehinguid Internetti,» räägib Sombri. «Väga oluline on seadust just nüüd vastu võtta, et firmad saaksid hakata nii tarkvara kui ka oma kodulehekülgi selleks ette valmistama.»

Hetkel kuum