• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlaõigusseadus teeb süütust süüdlase

    Võlaõigusseaduse eelnõu keerab pea peale kogu senise kindlustuspraktika: kui praegu hüvitab liiklusõnnetuses tekkinud kahju süüdlase kindlustusselts, siis eelnõu järgi tuleb kannatanud osapoolele maksta hüvitist tema enda poliisi arvel.
    Äripäev ei ole sellise lähenemisega nõus, sest see vähendab süütu kannataja kindlustuskaitset.
    Toimivaid süsteeme ei lõhuta, vaid täiustatakse, et need paremini toimiksid. Senine liikluskindlustuskahjude hüvitamise süsteem toimib, kuid ühe puudusega -- see toimib aeglaselt. Kuid see pole niivõrd süsteemi viga. Kindlustusandjad veeretavad krooni kümme korda sõrmede vahel, enne kui selle kindlustusvõtjale loovutavad, sest iga selline väljaminek vähendab nende tulu.
    Võlaõigusseaduse eelnõu kohaselt saaks klient kahjuhüvitise kiiresti kätte, sest seda maksab tema enda kindlustusselts. Iseenesest on see mugav, aga selle mugavuse eest peab klient lisaks kõrgemale hinnale maksma ka oma hea nimega.
    Uus seadus ei luba kannatanu kindlustusseltsil nõuda kahju kinnimaksmist süüdi oleva poole seltsilt, seega jääb kahju kanda süütu osapoole kindlustusandjale. Loomulikult suurendavad seltsid siis kindluspreemiat. Kindlustusvõtja on seltsile muutunud kahjulikuks kliendiks. Siin ei aita ka seltsi vahetamine -- info levib ja uut lepingut tehes tuleb kindlustusvõtjal igal juhul maksta suuremat preemiat, sest tema riskiaste on suurem.
    Lepingut uuendama on aga kõnealune klient sunnitud juba seetõttu, et tema kahjuhüvitise summa on kahanenud väljamakstud hüvitise võrra. Näiteks oli tal kaskokindlustus 500 000 krooni peale ja talle tekitatud avarii tõttu maksti tema poliisilt välja 250 000 krooni. Kui siis tema sõiduk juhtumisi varastatakse, hüvitatakse see talle vaid 250 000 krooni ulatuses.
    Uus lähenemine võib mõnevõrra vähendada kindlustuspettusi. Mõne päti pärast kõiki korralikke sõidukiomanikke karistada on ebaõige. Praeguseks peaks seltsidel olema ülevaade neist autoomanikest, kellega on pidevalt probleeme ja kelle tegevusel võiks silma peal hoida politsei -- petturluse jaoks on teised karistused, nagu ka puuduliku sõiduoskusega juhi jaoks.
    Võlaõigusseaduse eelnõu liikluskindlustust puudutav osa tuleb riigikogu õiguskomisjonil koos kindlustusasjatundjatega uuesti läbi vaadata -- regressinõude õigus peab seltsidele jääma. Põhimõttelise muudatuse tegemiseks ei piisa põhjendusest, mille andis meile justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Mikk: sellest sõltub vaid tariifide arvestamine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Rootsi esitas taotluse NATOga liitumiseks
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.