• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Transpordifirmad aitasid ettevõtlusel kasu lõigata

    Usaldusväärsemaid transporditeenuseid ja lisaväärtust pakkuvaid logistikateenuseid välja arendades on transpordimajandus kaasa aidanud muudatuste toimumisele, mida suunas tarneahela juhtimine.
    Transport moodustas otsejaotuse ja ristladustamise kontseptsioonide selgroo ning võimaldas Euroopa ettevõtlusel vähendada laovarusid. Lisaks hakati transporditööstuses 1980. aastatel intensiivselt investeerima kommunikatsiooni- ja planeerimissüsteemide parendamisse, transpordiüksuste ühtlustamisse, juhtimistasandite vähendamisse, büroofunktsioonide automatiseerimisse ja IT-süsteemidesse, mis tõi kaasa tootlikkuse ja töö efektiivsuse püsiva kasvu.
    Ka toimuv transpordimajanduse konsolideerumine viimase kümne aasta jooksul on suuremate transpordiettevõtete, liitude ja koostöövõrkude kujunemise kaudu suurendanud transpordi efektiivsust.
    Oluliselt on muutunud transpordifirmade roll. 1970-ndatel domineerisid transpordimajanduses väikesed või keskmise suurusega veofirmad, mis täitsid klassikalist nn vahendajarolli. See on täielikult muutunud. Tänaseks on vähenenud nii väikeste ja keskmise suurusega firmade arv kui ka tähtsus. Selle asemel on esile kerkinud uut tüüpi transpordifirmad, millest osa on otseselt pühendunud tööle ettevõtete tarneahelates.
    Transpordimajanduse niisuguse aktiivse panuseta ei oleks Euroopa ettevõtlusel suuremast tähelepanust tarneahela juhtimisele kasu olnud.
    Nõudluse muutumine tähendas ka seda, et transpordimahtude kasv jaotus ebaühtlaselt. Ajavahemikus 1970?1997 kasvas teiste transpordivahenditega võrreldes märkimisväärselt maanteevedude tähtsus. 1997. aastaks oli maanteetranspordi osakaal kogu Euroopa transpordimahust tonnides mõõdetuna 80 protsenti.
    Seda rõhutasid ka uuringu käigus läbiviidud intervjuud, kuna 78 firmadest kinnitas, et maanteetransport on nende jaoks kõige olulisem transpordiliik.
    Osa küsitletud firmadest kasutab ka raudteed, kuid ainult kindlates transpordikoridorides ja mitte põhilise võimalusena võrreldes maanteetranspordiga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.