Tulumaksuseaduses paar vastuolu

Tulumaksuseaduse (TMS) § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustuseks igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Üldjuhul on töötajale kingituse andmine kvalifitseeritav erisoodustuse andmisena. Kui aga lugeda TMS § 48 lg 5 sõnastust, siis selgub, et selles kehtestatud erinormi tõttu ei loeta erisoodustuseks palka, lisatasu, juurdemakset ja juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ega ka väljamakseid, mida loetakse tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka inimestele tehtud väljamaksed, millelt on tulumaks TMS § 41 alusel kinni peetud või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §de 13?20 või 30?31 kohaselt.

TMS § 13 lg 3 alusel ei maksustata tulumaksuga muuhulgas ka tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.

Tutvudes TMS §ga 19 selgub, et lg 3 p 6 alusel ei maksustata tulumaksuga residendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi. Eelnevast võib järeldada järgmist: kui tööandjaks on residendist äriühing, siis töötajale, kes kindlasti on füüsiline isik, tehtud kingitusi ja annetusi ei saa TMS § 48 alusel erisoodustuseks lugeda, vaid neid maksustatakse tulumaksuga TMS § 49 alusel.

TMS § 49 lg 1 alusel peab residendist juriidiline isik maksma tulumaksu kõikidelt füüsilistele isikutele tehtud kingitustelt ja annetustelt, v.a sellised kingitused ja annetused, millelt on tulumaks kinni peetud TMS § 41 alusel või makstud § 48 alusel.

Kuigi mõlema paragrahvi alusel tasutava tulumaksu määr on 26/74, ei pea tööandja TMS § 49 alusel maksustatava töötajale tehtud kingituse või annetuse väärtuselt sotsiaalmaksu tasuma. Selleks peab oleva täidetud ka tingimus, et SMS § 2 lg 1 p 1 alusel ei saa seda kingitust käsitleda töölepingu alusel töötajale makstud muu tasuna.

Vastuolu on sisse kirjutatud ka TMS § 34, mis piirab füüsilisest isikust ettevõtja kulude mahaarvamise õigust. Nimelt ei lubata osundatud paragrahvi 8. punkti kohaselt tulust maha arvata kingituste ja annetuste maksumust. Selline kulu oleks mahaarvatav ainult siis, kui sellelt on tulumaks tasutud TMS § 48 alusel.

Nagu TMS § 48 lg 5 nähtub, ei pea selle paragrahvi alusel kingitustelt ja annetustelt justkui tulumaksu tasuma. TMS § 49 ei sätesta FIE tulumaksukohustust kingituste tegemisel ja selle paragrahvi alusel tasutud tulumaks ei muudaks ka kingitust maksustamisel mahaarvatavaks kuluks.

Ilmselt ei ole seadusandja neid vastuolulisi sätteid kehtestades sellist tulemust taotlenud ja võib loota, et neid varsti ka ettevõtjale soodsamaks muudetakse.

Autor: Jüri Kalda