Jaanuari hinnatõus oli viimaste aastate suurim

Jaanuari hinnatõus oli viimase kahe aasta rekordiline.

Statistikaameti eile avaldatud andmetel tõusid administratiivselt reguleeritavad hinnad aastaga veidi üle 8 protsendi, vabalt kujunevad hinnad aga peaaegu poole vähem. Jaanuaris mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu keskmisest rohkem elektri ning toidu kallinemine ja mootorikütuse odavnemine.

?Ootasime, et hinnad tõusevad jaanuaris veidi vähem ? protsendi võrra,? ütles Ühispanga analüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. ?Ei uskunud, et elektri hinna tõus suurendab eluasemekulutusi ligi viis protsenti,? lisas ta.

?Arvestades elektri ja toidukaupade hinna tõusu, ei oleks imestanud, kui jaanuarikuine hinnatõus oleks olnud isegi kõrgem,? ütles Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik- Uustalu.

Eesti Panga ametliku hinnangu kohaselt on hinnatõus olnud liiga kiire, ületades eurotsooni inflatsioonitempot ligi kolme protsendiga. Keskpank möönab samuti, et jaanuaris toimunud hinnatõus oli ootuspärane.

Keskpank märkis, et sisemaiste hindade eelkõige administratiivse tõusu tõttu jääb Eesti inflatsioonitempo euroala näitajast suuremaks kogu selle aasta esimese poolaasta jooksul. Suvest peaksid erinevused hakkama vähenema ning aasta kokkuvõttes peaks erinevus jääma 2?2,5 protsendipunkti piiridesse.

Elektri hinna tõusu mõju peaks tasakaalustama telekommunikatsiooniteenuste odavnemine. Kuigi jaanuaris suurenesid kulutused sidele vaatamata telefonituru avanemisele 1,3%. Kunsing põhjendas hinnatõusu telefonifirmade detsembrikuiste hinnaalandustega, mis jaanuaris lõppesid.

Vaatamata jaanuarikuisele oodatust veidi suuremale hinnatõusule ei muuda analüütikud selleks aastaks tehtud prognoose.

?Kuigi esimese kvartali hinnatõus võiks olla suurusjärgus 6 protsenti, peaks edaspidi hinnatõus pidurduma ja aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks ootame endiselt 5 protsenti,? lausus Kunsing.

Ta märkis, et juhul kui maailmamajanduses toimub oodatust suurem jahenemine, võib hinnatõus Eestis jääda oodatust väiksemaks. ?Kui majandus jahtub oodatust kiiremini, siis tarbijahinnaindeksit see tõsta küll ei saa,? lisas ta.

Anne Karik-Uustalu sõnul võib elektrienergia hinna tõusu mõju avalduda tarbijahindade tõusus veel 3?4 kuu kuni poole aasta jooksul.

Selle aasta kokkuvõttes peaks keskmine hinnatõus tema sõnul jääma 4,8?5 protsendi tasemele.

Kuna elanikkonna kulutuste struktuur on muutunud, muutis statistikaamet ka THI ostukorvi koosseisu. Uues korvis on vähenenud toidu- ja eluasemekulude osakaal, suurenenud aga side- ja transpordikulude osa.