Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõukulud suurenevad
Riigikogu juhatuse otsusega võeti 15. 03. 2001 menetlusse rahandusministeeriumis koostatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusseaduse eelnõu, millega asutakse reguleerima kohustusliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kindlustuslepingute tingimusi ning kindlustuse teostamise korda.
20. märtsil saatis Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK) peaministrile oma seisukohad ja ettepanekud nimetatud eelnõu osas lootusega, et nendega arvestatakse eelnõu menetlemisel. Kohustuslikud kindlustusmaksed suurendavad tööandja kulutusi tööjõule. Täiendava koormuse alla sattuvad peamiselt tööstusettevõtted, kus töökeskkonna riskid on suuremad. Kehtiva süsteemiga võrreldes kõrgemad hüvitised ning lihtsam kahjude menetlusprotseduur soodustavad hüvitamise taotluste arvu kasvu ning vähendavad töötajate stiimuleid tööle naasta.
Eelnõu koostajate arvates toob kindlustusskeemi rakendamine kaasa kuni 2% suuruse keskmise tööjõukulude kasvu. ETTK prognoosib keskmiseks kindlustuspreemia suuruseks 3%, tööstuses aga kuni 10% tööjõukuludest. Kulutuste tõus viib lähtuvalt majandussektorite eripärast kas palkade vähenemise, palgatõusu edasilükkumise, tööstussektori konkurentsivõime vähenemise või tarbijahindade tõusuni.
ETTK juhatus ei toetanud 10. 05. 2000 tehtud otsusega töökeskkonna riskide kindlustamist kohustusliku tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse korras. Vastavast otsusest informeerisime eelnõu kooskõlastamisel ka rahandusministrit.
Kohustusliku tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustuse asemel võiks töökeskkonna riskide kindlustamine toimuda seaduses sätestatud tingimustel vabatahtliku tsiviilvastutuskindlustuse põhimõtetel, kus kindlustusmaksed oleksid ühtlasi käsitletavad ettevõtlusega seonduvate kuludena. Kindlustuse vabatahtlik korraldus võimaldaks luua dialoogi tööandja ja töötaja ettevõtte konkurentsivõime küsimustes.
Lisaks tööandja ja töötaja kohustustele peaks täiendavalt üle vaatama ka kehtiva sotsiaalmaksu määra.
Tulenevalt töökeskkonnast tingitud kahjude hüvitiste maksmise kohustuse üleminekuga haigekassalt kindlustusseltsidele vähenevad oluliselt haigekassa kulutused, s.t ravikindlustuses peaks tekkima oluline rahaline ülejääk, mille võrra võiks toimuda sotsiaalmaksu määra vähendamine.
ETTK hinnangul võiks vabatahtliku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemiga liitujatele kohaldada 2%st sotsiaalmaksu vähendamist.