Kuidas renoveerida kaldkatust

Renoveerimine on reeglina alati keerulisem ettevõtmine kui uue ehitamine. Kõigepealt lühidalt mõningatest olulistest põhimõtetest, millest kaldkatuse renoveerimisel peaks lähtuma.

Katuse kuju peaks jääma üldjuhul endiseks. Suurem osa maju on ehitatud korralike projektide järgi, seetõttu tekivad katuse kuju muutmisel esteetiliste kõrval ka eetilised probleemid. Arhitekt on näiteks juba ammugi surnud või siis hoopis teadmata. Samuti on maja üldjuhul kavandatud ühtse tervikuna ning katuse kuju peaks muutma ideaalis maja kavandaja või vähemalt tuleks seda teha projekti autoriga kooskõlastatult.

Enamasti on katuse kuju muutmine tingitud lisaruumi vajadusest või senise katuse liiga väikesest kaldest. Drastiliseks katuse muutmise näiteks on funktsionalistlikus stiilis kavandatud lamekatusega majale viilkatuse pealeehitamine põhjendusega, et meil põhjamaal ei pea lamekatus ilmastikule vastu.

Kui katuse kallet pole teada, on seda ka üsna lihtne ise kindlaks määrata. Selleks tuleb mõõta katuse kõrgus umbes poole pealt punktist A ning seejärel katuse harjale meeter maad lähemal asuvast punktist B uuesti. Tekkinud nurk näitabki katuse kallet.

Mõneti keerulisem on aga määrata katuse pindala juhul, kui seda otse mõõta ei saa. Lahenduseks on pindala tuletamine maja põhjapindala ja katuse kõrguse ning viilu pikkuse suhte järgi.

Nimetatud suhte järgi määratakse koefitsient (vt tabel), millega katuse põhjapindala korrutades saadakse katuseosa pindala.

Saadud arv on puhas katuse pindala, mis tähendab, et kattematerjali tuleb siiski ülekäikude tõttu rohkem arvestada. Vajaliku materjalihulga määramiseks tuleb puhas pindala korrutada kasutatava katusematerjali kulukoefitsiendiga. Viimane sõltub kasutatava materjali tüübist ning katuse väljaehitiste keerukusest.

Kulukoefitsient näitab, kui palju kulub keskmiselt materjali ühe ruutmeetri katuse paigaldamiseks. Nimetatud näitaja on alati suurem kui üks, sest materjali kulub nii ülekäikudeks ühenduskohtades kui ka katuse kuju järgi mõõtulõikamiseks. Keskmine kulukoefitsient on 1,15?1,20.

Järgmine oluline probleem on katusematerjali valik. Üldiselt peaks ka siin kehtima põhimõte, et kasutatakse seni katusel olnud materjali.

Materjali valikul on kaks peamist kriteeriumi: katuse vahetuse otstarbekus valitud materjali kasutades ning katusematerjali arhitektuurne sobivus. Esimesest kriteeriumist lähtudes peaks materjali valikul ostjat eelkõige abistama renoveerimisprojekti koostaja või kompetentne katusematerjali müüja. Kahjuks hoitakse paljudel juhtudel renoveerimisprojekti pealt kokku. Hiljem võib see aga muuta renoveerimise mitmeid kordi kallimaks, kui oleks maksnud kohe korraliku projekti tellimine.

Siinkohal paar näidet praegustest katuse vahetamise tavadest Eestis. Senise kuni kümne aasta vanuse eterniitkatuse asemele paigaldatakse profiilplekk. Paraku võib sellisel juhul uue katuse eluiga osutuda lühemaks, kui oleks kestnud vana katus.

Kivikatus vahetatakse mõne muu materjali vastu (näiteks profiilplekk või bituumensindel), maha võetud katusekivid aga viiakse lihtsalt prügimäele. Mõnel juhul piisaks aga üksikute kivide väljavahetamisest. Osadel juhtudel tuleks kõik katusekivid maha võtta, üks katusetahk uutest teha ja teine (tänavapoolne) vanadest katusekividest laduda. Nii renoveeritud katus kestab kaks kuni neli korda kauem kui eespool nimetatud materjalidest tehtud. Katusematerjali valikul saab väljanägemisest lähtudes enamasti määravaks ostja abikaasa isiklik maitse või haruharvadel juhtudel ka kompetentse müüja või projekteerija nõuanne.

Üldjuhul valitakse materjal värvitooni järgi, unustades, et katus peaks eelkõige siiski vett pidama. Korralik katus tagab, et selle alla jääv maitsekalt kujundatud viimistlus kaua säiliks. Samuti tuleb arvestada sellega, et valitud puhas värvitoon kestab osadel katusematerjalidel päris lühikest aega, osadel kauem. Katusematerjali valikul tuleks lähtuda ka ülejäänud maja ehitusel kasutatud materjalide iseloomust.

Näiteks sobib palkmajale tunduvalt rohkem puitsindel või naturaalne keraamiline katusekivi kui plekk. Paksude paekivimüüride peale sobiks kõige paremini ilmselt katusekivi või tahvlitest valtsitud plekk-katus.

Katuse renoveerimisel tuleks erilist tähelepanu pöörata aluskatuse konstruktsioonile ning materjalidele. Aluskatus koosneb aluskattest, roovidest ning tuulutusliistudest, paremal juhul ka laudisest. Aluskatuse konstruktsiooni valikul on väga oluline katuse korralik tuulutus. Kui tegemist on külma pööninguga, võib tihedamate katusematerjalide puhul (uuemad katusekivitüübid, valts- ja profiilplekk, eterniit jne) katuse renoveerida ilma aluskatteta. Sel juhul peaks pööning olema korralikult tuulutatav. Muudel juhtudel tuleb kindlasti kasutada aluskatet.

Renoveerimise käigus ei tohi kindlasti unustada ka katuse turvaelemente ning läbiviike.

Vt. ka tabelit: Katust valides tuleks uurida ka tema eluiga

Autor: Peeter Kärp