Phare ettevõtluse toetuseks jagatud raha kasu küsitav

Nii näiteks pole vaatamata miljonitele kulutatud Phare-kroonidele muutunud turistide magnetiks Häädemeeste vald, Kärdla jahisadama ehitust pole viis aastat pärast planeerimise lõppu ikka veel alustatud ning koostöös lätlastega tehtud turismiinfopunkt Valgas töötas täisvungiga vaid esimese suve.

1994. aastast on Phare piireületava programmi (CBC) raames finantseeritud ligi viitkümmet projekti ligemale 400 miljoni krooni ulatuses. Projektide eesmärgiks oli paljudel juhtudel turismi ja ettevõtluse arendamine. Tavaliselt näevad selliste projekti tegevused ette mitmesuguste uuringute koostamist, erinevate ettevõtlusalaste statistiliste näitajate võrdlemist, konverentside ja seminaride korraldamist ning õppereise välismaale.

Lisaks Phare CBC programmile on alates 1995. aastast 2,2 miljardit krooni kulunud teiste Phare programmide raames peamiselt riigiametite haldussuutlikkuse tõstmiseks. Muu hulgas saavad sel aastal toetust riigiasutused näiteks ühtse kalanduspoliitika edukaks rakendamiseks, kutsehaiguste vähendamiseks, meretranspordi kõrgema ja keskastme ametnike kompetentsi tõstmiseks ja Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi arendamiseks.

Kontrollima peaks miljardite kroonide jaotamist Brüsselist palgatud konsultandid ning ka ministeeriumid, kelle kaudu raha lõpptaotlejateni jõuab. Riigikontrolli vaatevälja Phare rahad ei jää, kuigi Phare puhul on nõutav ka Eesti riigi poolne omafinantseering programmidele. Projektide kontrollimine tähendab sisuliselt seda, et näiteks ettevõtluse arendamise projekti puhul vaadatakse, kas on koostatud vastav arengukava, mitte seda, kas ka tegelikult mõni uus ettevõte tekkis.

Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna planeerimise talituse juhataja kt Kadri Reinthal sõnab, et kõik projektid ei saa tõepoolest süstemaatilist lõpphinnangut, kui tõhus üks või teine projekt oli. ?Pigem on kontroll pisteline,? ütleb ta. ?Samas pole Eestis teada ühtki petujuhtumit, mille tõttu oleks pidanud raha algallikasse tagasi maksma.?

Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eesti infonõuniku Pille Vaheri sõnul lasub vastutus Phare raha sihipärase kasutamise osas Eesti valitsusel. ?Euroopa Komisjon kontrollib mitmes projekti faasis, kas Euroopa maksumaksja raha kulutatakse sihipäraselt,? ütleb Vaher. ?Kui avastatakse rikkumine, siis tuleb loomulikult raha tagasi maksta.?

1995. aastal Phare rahadega alustatud Kärdla sadamapiirkonna maakasutusplaan on küll valmis, kuid jahisadama ehitus pole endiselt plaanist kaugemale jõudnud.

Kärdla sadamapiirkonna maakasutusplaani koostamine maksis kokku 2,2 miljonit krooni, millest 2 miljonit krooni tuli Phare programmist. Plaan nägi ette 50kohalise jahisadama ehitamist ja 10 hektari sadama ümbruse maa hoonestamist, muu hulgas turistidele majutuskohtade ning kaubanduskeskuse väljaehitamist.

Kärdla linnanõuniku Tiit Harjaku sõnul kuluks selle plaani järgi ehitamiseks vähemalt 60 miljonit krooni. ?Me loodame selle raha saada ehk mõnest abiprogrammist, sest oma raha meil panna pole ja ettevõtjate rahade peale ei saa ka loota,? räägib Harjak. ?Praegu on linnavalitsus jälle sadamaehitamise plaani suhtes optimistlikum, kuid veel 2?3 aastat tagasi olid mõtted sellised, et tuleb teha uus plaan.?

SA Lõuna-Eesti Turism turismialane koostöö Põhja-Läti sarnase organisatsiooniga sumbus bürokraatiasse ning Läti poole huvipuudusesse.

Kokku kulus projektile ?Turismi võimalused ja planeerimine ? piireületava koostöö algatus Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti vahel? 1,3 miljonit krooni, millest 981 000 krooni oli toetus Phare programmist. Kõlava nimega programmi eesmärk oli suurendada turismitöötajate kompetentsi ja pakkuda infot mõlema riigi piiriäärsete looduslike ja kultuuriliste vaatamisväärsuste kohta.

Projekti raames korraldati lätlastega koos mitu ühisseminari, käidi nädalasel õppereisil Iirimaal, avati Valgas turismiinfopunkt, kust sai infot mõlema riigi kohta ning loodi veebiandmebaas.

SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Marika Kooli sõnul töötas turismiinfopunkt esimese suve ilusasti. ?Meil oli kolm kuud tööl lätlanna, kes jagas Läti kohta infot,? räägib Kool. ?Sel suvel aga infopunkt enam endises mõttes ei töötanud, sest lahendust ei leidnud küsimus, kuidas maksta Eestis töötavale Läti kodanikule palka ning kuidas korraldada talle hõlbus piiriületamine. Lätlased tegid oma poole peale nüüd hoopis ise endale turismiinfopunkti.?

Kooli sõnul remonditi Phare rahadega infopunkti jaoks ruumid, osteti tehnika ja mööbel. Samuti taheti ideaalis käivitada ühine virtuaalne andmebaas, kuid töö jäi kanda rohkem Eesti poolele. Andmebaas saadi siiski valmis ning on Kooli sõnul küllaltki populaarne.

Mõnesaja elanikuga Vormsi vald on saanud kuulsaks Phare programmi toel ehitatud puhastusseadmega, mille ehitamine valla peaaegu pankrotti ajas ning mis nüüd igal aastal kümneid tuhandeid kroone kuludena neelab.

1995. aastal rajatud Vormsi puhastusseade maksis 5 miljonit krooni, millest 500 000 krooni pidi vald laenama projekti omafinantseeringuks. Seade ehitati plaaniga, et saarele tekib tööstuslik tootmine.

Nüüd ütleb Vormsi vallavanem Ants Varblane, et parem, kui puhastusseadet poleks ehitatudki. ?Ühtegi kundet sellel seadmel taga pole, on ainult valla oma asutused, nagu kool, lasteaed,? räägib ta. ?Pumbad roostetavad, tehnika vananeb, seadme hoolduskulud aina suurenevad.?

Varblase sõnul saaks saareelanikud vabalt ise oma solgiga hakkama ning vägevat europuhastusseadet saart külastavatele turistidele just uhkusega ei näita.

Igal aastal maksab Vormsi alavõimsusega seadme töös hoidmisele peale 50 000 krooni, mis on arvestatav summa valla aastaeelarvest.

1996. aastal algas Phare toel Ida-Viru maakonnas turismiarendusprojekt. Tookord koostatud plaanidest pole tänaseks siiski kuigi palju ellu viia jõutud.

Ida-Viru asemaavanema Agu Värimäe sõnul vedasid projekti väliseksperdid, kes koostasid ülevaade maakonna turismipotentsiaalist, nimetasid perspektiivikaid turismiobjekte, samuti korraldati kohalikele turismiettevõtjatele harivaid seminare.

Loodi ka Ida-Virumaa turismiarengu nõukogu ja turismi ressursikeskus, mis paraku kumbki pole edasise rahapuuduse tõttu jõuliselt tööle hakanud.

?Ma ei nimetaks seda projekti ebaõnnestunuks, sest peamise eesmärgi, näidata inimestele, et turism on tõsiselt võetav majandusharu, ta ikkagi täitis,? räägib Värimäe. ?Paljud asjad, mis eksperdid meil soovitasid teha turismi arendamiseks, on jäänud soiku raha puuduse tõttu.?

Näiteks toob Agu Värimäe hotellide ehitamist Jõhvi?Tartu maantee äärde Peipsi järve äärsesse Kalmakülla ja Jõhvi ning ka maakonnas suuremamahulist kalaturismi arendamist.

1997. aastal sai Pärnumaal asuv Häädemeeste vald Phare programmist 3,7 miljonit krooni vallas turismi arendamiseks.

Projekti kogueelarve oli ligi 5 miljonit krooni.

Nüüd ütleb Häädemeeste vallavanem Urmas Aava, et olulist hüpet valla turismimajanduses või turismitalude arengus pole siiski toimunud. ?Uusi turismiettevõtteid pole tekkinud,? sõnab ta.

Aava sõnul ei saagi vallas massiturismi arendada, sest kohalik küllaltki jõukas püsipuhkajaskond eelistab just rahu ja vaikust. Kõnealuse Phare projekti raames koostas vald turismi arengukava, rajati mõned matkarajad ning pandi välja infoviidad. Valmis ka Jaagupi sadama tehniline projekt, nii et vallavanema sõnul võiks ehitada valmis näiteks jahisadama, kui leitaks rahastaja.