Ettevõtjad jagunevad kahte leeri

Algselt pidid kõik toidukäitlemise ettevõtted olema veterinaarameti või tervisekaitseinspektsiooni poolt tunnustatud hiljemalt 1. jaanuariks 2003.

Paar nädalat tagasi aga algatasid Riigikogu Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonid toiduseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peab ettevõte olema esitanud vastavatele ametitele 1. jaanuariks 2003 taotluse tunnustamiseks.

Lisaks plaanitakse seadusesse sisse viia säte, mis lubab ettevõtte tähtajalist tunnustamist kuni üheks aastaks ehk siis veel aastat ajapikendust ettevõtetele, kes ei ole ennast nõuetekohaselt korda saanud.

Seadusemuudatus võimaldab saada ajapikendust tuhandetel toidu käitlemisega tegelevatel ettevõtetel, nagu tööstused, toidukauplused, sööklad, restoranid jne. Seadusemuutmise n-ö ettekäändeks on toodud koolisööklate kehv seisukord ning see, et nad ei suuda saada tunnustust allesjäänud kahe kuuga. Samas vastavad tervisekaitseinspektsiooni andmeil kolmveerand koolisööklatest euronormidele ning neil oleks vaja vaid tervisekaitseinspektsioonilt tunnustamist taotleda.

Sisuliselt karistab riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtteid, kes on lühikese aja jooksul võtnud kümnetesse ja sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kohustusi arvestusega, et investeeringud tuleb kindlasti ära teha enne 1. jaanuari 2003. Selliste ettevõtete hulka kuulub enamik Eesti juhtivaid toiduainetööstusi, kellest paljudel on praeguseks peal suur laenukoorem.

Põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk ütles, et mingil juhul ei taheta karistada tublisid ettevõtteid. ?Samas aga on näha, et paljud ettevõtjad käituvad nagu eestlased ikka ? tunnustamistaotlusi laekub viimasel hetkel,? rääkis Kuusk. ?Me lihtsalt ei suuda seda laviini vastu võtta ja sellepärast on otstarbekas muuta seadust nii, et taotlus peab olema firmadel 1. jaanuariks, mitte aga tunnustus käes juba selleks ajaks.?

Kuuse sõnul peab ettevõte vastama kehtivatele nõuetele ka siis, kui ta taotleb ajutist tunnustust. ?Või peab tal vähemalt olema esitada investeerimisplaan, mida järelevalveametnikud iga kuu kontrollivad,? rääkis ta.

Praeguseks on tunnustuse saanud 10?20 protsenti toidukäitlejatest.

Tuhandeid ettevõtjaid puudutav plaanitav seadusemuudatus tuli eile põllumajandusministeeriumis toimunud kolme ministri pressikonverentsil jutuks alles pärast ajakirjanike küsimusi.

Eile andsid põllumajandusminister Jaanus Marrandi, sotsiaalminister Siiri Oviir ja haridusminister Mailis Rand pressikonverentsi teemal ?Koolisööklate tunnustamine?. Pressikonverentsil toodi välja situatsioon, kus kolmveerand koolisööklatest vastab nn euronõuetele, kuid ei ole millegipärast esitanud tunnustamiseks taotlust. Ministrid palusid ajakirjanduse abi, et kutsuda koolide sööklaid esitama kiiresti taotlusi tunnustuse saamiseks.

Samas Riigikogus algatatud ja samuti koolisööklate kohta käivast toiduseaduse muutmise seaduse eelnõust ei maininud keegi ministritest suunavate küsimusteta sõnagi. ?See ei puutu praegu asjasse,? ütles sotsiaalminister Siiri Oviir vastuseks küsimusele kavandatava seadusemuudatuse ja selle kohta, et muudatuse ellujõudmisel paistab kogu praegune situatsioon hoopis teises valguses.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi sõnul on kavandatud seadusesse sisse viia mõiste ?ajutine tunnustus?. ?Selline asi on vajalik näiteks ettevõttele, kes soovib avalikel üritustel toiduga kaubelda, uued ettevõtted vajavad ajutist tunnustust ning ka on see mõeldav anda neile firmadele, kes on palju investeerinud ning on jäänud veel lõpetada mõned tööd,? selgitas Marrandi.

Põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk lisas, et ei ole paika pandud, millisel valmidusastmel peab olema ettevõte, kellele antakse ajutine tunnustus. Seda otsustab järelevalveamet. Ajutist tunnustust on võimalik anda kuni üheks aastaks.