Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Potentsiaalne internetikasutaja ? tööline

    Eestlased on oma loomult avatud uuele, mis on omakorda võimaldanud interneti kiiret levikut. Internetist on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, mida kasutatakse nii töö tegemiseks, asjaajamiseks kui ka meelelahutuseks.
    Viimase viie aastaga on Eesti läbinud kiire arengu ning interneti kasutajaskond on neljakordistunud. Kui 1997. aasta sügisel oli internetikasutajaid 10% Eesti 15?74aastastest elanikest, siis selle aasta suve lõpuks oli neid 39% ehk üle 400 000 inimese.
    Kõige kiirem kasv toimus 1999.?2000. aastal. See oli aeg, kui internetist hakati rohkem rääkima ning kogu infotehnoloogia sektor oli kõrgfaasis. Sellel aastal on internetikasutajate hulk stabiliseerunud, kuid püsiühenduse omanikeringi suurenemisega võib eeldada ka kasutajate lisandumist juba sellel sügisel.
    Kõige kiiremini on kasvanud interneti kasutamine õpilaste ja üliõpilaste seas. Tiigrihüppe programm, mis varustas koolid arvutite ja internetiga, andis noortele võimaluse, mille nad on ka edukalt ära kasutanud. Noored on väga aktiivsed internetikasutajad, nad veedavad internetis keskmiselt kaksteist tundi nädalas, mis on neli tundi rohkem kui näiteks 25?34aastaste puhul.
    Kuigi internet pakub väga erinevaid võimalusi, on see noorte jaoks eelkõige meelelahutus- ja suhtlemiskanal. Internetti kasutatakse e-kirjade saatmiseks/lugemiseks, portaalide külastamiseks, juhuslikuks surfamiseks jms. Samuti on noored agaramad erinevate interneti poolt pakutavate võimaluste kasutajad, näiteks muusikafailide kuulajad, jututubades suhtlejad.
    Töötavast elanikkonnast kasutavad internetti eelkõige ?valgekraed?, kellest veidi aktiivsemaks internetikasutajate grupiks on juhid. Kuigi nende seas pole viimastel aastatel kasutajaskonna kasv olnud nii suur kui noorte hulgas. Sellesügisese uuringu põhjal on 88% Eesti tipp- ja keskastmejuhtidest internetikasutajad ning enamikule neist on internet igapäevane töövahend.
    Kui noortele on internet eelkõige meelelahutus, siis ?valgekraed? kasutavad seda peamiselt suhtlemiseks (e-kirjade vahetamiseks), info otsimiseks ning internetipanga kasutamiseks. Potentsiaalsed sihtrühmad, kelle seas on hetkel veel vähem internetikasutajaid, kuid kust võiks neid lisanduda, on ?sinikraed? ehk liht- ja oskustöölised (kes oma töö iseloomu tõttu arvutit töö juures ei kasuta) ning vanemad inimesed (pensionieelikud ja pensionärid).
    Kuna mõlemal nimetatud elanikkonnagrupil on olnud suhteliselt kesised (kui üldse) kokkupuuted internetiga, siis tooks neid interneti juurde isiklik kasu ehk näiteks rahaline võit. Seega võiks eeldada, et kui lisaks juba erasektori poolt pakutavatele internetipõhistele teenustele lisanduks rohkem ka avaliku sektori teenuseid ning nende kasutamise otsest kasu elanikele kommunikeeritaks, kasvaks ka interneti kasutajaskond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Hoonete ehitusmaht vähenes suurelt
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal, sellest hoonete ehitusmaht kahanes lausa 9 protsenti, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.