Potentsiaalne internetikasutaja ? tööline

Eestlased on oma loomult avatud uuele, mis on omakorda võimaldanud interneti kiiret levikut. Internetist on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, mida kasutatakse nii töö tegemiseks, asjaajamiseks kui ka meelelahutuseks.

Viimase viie aastaga on Eesti läbinud kiire arengu ning interneti kasutajaskond on neljakordistunud. Kui 1997. aasta sügisel oli internetikasutajaid 10% Eesti 15?74aastastest elanikest, siis selle aasta suve lõpuks oli neid 39% ehk üle 400 000 inimese.

Kõige kiirem kasv toimus 1999.?2000. aastal. See oli aeg, kui internetist hakati rohkem rääkima ning kogu infotehnoloogia sektor oli kõrgfaasis. Sellel aastal on internetikasutajate hulk stabiliseerunud, kuid püsiühenduse omanikeringi suurenemisega võib eeldada ka kasutajate lisandumist juba sellel sügisel.

Kõige kiiremini on kasvanud interneti kasutamine õpilaste ja üliõpilaste seas. Tiigrihüppe programm, mis varustas koolid arvutite ja internetiga, andis noortele võimaluse, mille nad on ka edukalt ära kasutanud. Noored on väga aktiivsed internetikasutajad, nad veedavad internetis keskmiselt kaksteist tundi nädalas, mis on neli tundi rohkem kui näiteks 25?34aastaste puhul.

Kuigi internet pakub väga erinevaid võimalusi, on see noorte jaoks eelkõige meelelahutus- ja suhtlemiskanal. Internetti kasutatakse e-kirjade saatmiseks/lugemiseks, portaalide külastamiseks, juhuslikuks surfamiseks jms. Samuti on noored agaramad erinevate interneti poolt pakutavate võimaluste kasutajad, näiteks muusikafailide kuulajad, jututubades suhtlejad.

Töötavast elanikkonnast kasutavad internetti eelkõige ?valgekraed?, kellest veidi aktiivsemaks internetikasutajate grupiks on juhid. Kuigi nende seas pole viimastel aastatel kasutajaskonna kasv olnud nii suur kui noorte hulgas. Sellesügisese uuringu põhjal on 88% Eesti tipp- ja keskastmejuhtidest internetikasutajad ning enamikule neist on internet igapäevane töövahend.

Kui noortele on internet eelkõige meelelahutus, siis ?valgekraed? kasutavad seda peamiselt suhtlemiseks (e-kirjade vahetamiseks), info otsimiseks ning internetipanga kasutamiseks. Potentsiaalsed sihtrühmad, kelle seas on hetkel veel vähem internetikasutajaid, kuid kust võiks neid lisanduda, on ?sinikraed? ehk liht- ja oskustöölised (kes oma töö iseloomu tõttu arvutit töö juures ei kasuta) ning vanemad inimesed (pensionieelikud ja pensionärid).

Kuna mõlemal nimetatud elanikkonnagrupil on olnud suhteliselt kesised (kui üldse) kokkupuuted internetiga, siis tooks neid interneti juurde isiklik kasu ehk näiteks rahaline võit. Seega võiks eeldada, et kui lisaks juba erasektori poolt pakutavatele internetipõhistele teenustele lisanduks rohkem ka avaliku sektori teenuseid ning nende kasutamise otsest kasu elanikele kommunikeeritaks, kasvaks ka interneti kasutajaskond.