Rahandusministeerium tegi maksuintresside küsimuses ratsukäigu

Seadusemuudatuse eelnõu on otseselt ajendatud Riigikohtu 5. novembri otsusest, mis tunnistas maksuvõla intresside kehtestamise rahandusministri määrustega ajavahemikul 1. jaanuarist 1994 kuni 30. juuni 2002 põhiseadusevastaseks.

Muudatuse kohaselt rakendatakse enne 30. juunit 2002 tekkinud maksuvõla intressina tagantjärele 0,06 protsendilist määra, mis seadusena kehtestati alles alates 1. juulist 2002.

Maksukorralduse seadusesse sisseviidav parandus sisuliselt taastab enne Riigikohtu otsust valitsenud olukorra (intress küll väheneks 0,07 protsendilt päevas 0,06 protsendile) ning selle vastuvõtmisel seadusena ei pääse keegi maksuvõla intresside maksmisest.

Veel nädal tagasi kinnitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, et ministeerium on endiselt kohe pärast Riigikohtu otsust avaldatud seisukohal, et tagastamisele ja tühistamisele kuuluvad need intressid, mille sissenõudmine on vaidlustatud ja mille suhtes pole jõustunud haldusakti või kohtuotsust. Maksuamet jõudis lähtuvalt sellest teha juba ka mitu intressi tühistamise otsust. Muu hulgas tühistati enam kui 7 miljoni kroonini ulatunud intresside nõue Erik Vallaste suhtes.

Küsimusele, kas selline seaduseparandus pole mitte koha kätte näitamine Riigikohtule, vastas Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen, et pigem võib Riigikohtu otsust vaadata kui koha kätte näitamist ausatele maksumaksjatele.

"Me mõistame, et juriidilises mõttes on siin tegu õhukesel jääl kõndimisega," sõnas Atonen. "Aga riik ei käituks riigina, kui ta ei püüaks ausaid maksumaksjaid kaitsta. Riigikohtu otsus seadis ju oma võla intressid ausalt tasunud maksumaksjad ebavõrdsesse seisu võrreldes nendega, kes intressi ei maksnud. Ega me ei hellitagi lootust, et seadusemuudatusega kõik laheneb. Ilmselt järgnevad ka sellele uued kohtuotsused."

Ainus, kes Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetest seadusemuudatusele vastu on olnud, on isamaaliitlane Kalle Jürgenson. Tema arvates on kavandatava muudatuse taga valitsuskoalitsiooni raskused riigieelarve tulude kavandamisega.

Jürgensoni sõnul jõudis see ettepanek rahanduskomisjoni alles esmaspäeva hommikul: ?Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonil on järgmise aasta riigieelarve tuludega vesi ahjus.?

Reformierakondlane Meelis Atonen leidis aga, et ehkki maksuvõla intress kehtestatakse tagantjärele, pole intressi määramises pole iseenesest midagi uut.

?Kui makse õigeaegselt ei tasuta, tuleb maksta ka intressi," lisas Meelis Atonen.

?Kardan, et Riigikogu tahab kavandatava seadusemuudatusega anda hoopi kogu Eesti põhiseaduslikkuse järelevalvele,? lausus vandeadvokaat Leon Glikman, kes enda sõnul jäi sellest kuuldes sõnatuks.

"Riigikogu võtab seda tehes vastu uue ebaseadusliku normi," nentis Glikman. "Kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on ühe normi ebaseaduslikuks tunnistanud, siis ei saa hakata seda normi tagantjärele korrigeerima. Maksuvõla intress on oma olemuselt karistuslik, kuid üheski õigusriigis pole mõeldav karistuse määramine tagantjärele. Pealegi võiks sama loogika järgi hakata ka näiteks 10kordset automaksu või kavandatavat astmelist tulumaksu tagantjärele kehtestama."

Seadusemuudatuse arutamine valitsuse istungite avalikes protokollides ei kajastu. Rahandusminister Harri Õunapuu väitel oli valitsus seda arutanud juba novembris oma kabinetiistungil, mille protokolle ei avalikustata. Ministri nõuniku Anneli Rõigase sõnul läks Õunapuu seejärel puhkusele, millest on tingitud ka teda asendanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni allkiri nii ettepaneku kui ka seletuskirja all.

?Arvestades käesolevat eelnõu ning Eesti maksupoliitikat tervikuna, ei ole maksumaksjal mingit mõistlikku ootust eeldada, et ta ei pea makse tähtajaks maksma ning sellest tulenevaid muid kõrvalkohustusi riigi ees täitma. Samuti on käesolev ettepanek vajalik, pidades silmas kogu ühiskonda, et mitte tekitada n-ö maksuamnestiat. Ka on vajalik kaitsta riigi maksutulu, sest tulude vähenemine ei ole riigi, aga samuti mitte kodanike jaoks kasulik,? seisab seletuskirjas. ?Maksukorralduse seaduse muudatuste alusel on võimalik intressid sisse nõuda, seega säästaks riik 2,5 miljardit krooni.?

Õiguskantsleri kantselei ei olnud eilseks oma seisukohta kavandatava seadusemuudatuse suhtes veel kujundanud.