• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit peibutab

    Põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak teatas, et komisjon soovitab esitada referendumil küsimuse: kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt? Meelaku sõnul saavad hääletajad valida ?jah? ja ?ei? vastuse vahel.
    Meelak ütles, et hääletussedelile lisatakse ka põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu terviktekst. Ta kinnitas, et eitava vastuse korral ei juhtu midagi katastroofilist, Eestil jääb lihtsalt 2004. aastal euroliitu astumata. Meelak ei soovinud spekuleerida, millal võiks toimuda järgmine referendum, kuid ta ei välistanud, et see toimub juba paari-kolme aasta pärast.
    Eestis ei saa Euroopa Liidu liitumislepingut otseselt rahvahääletusele panna, sest põhiseaduse kohaselt kuulub välislepingute heakskiitmine ainult Riigikogu kompetentsi.
    Rahvahääletuse korraldamine on organisatsiooniliselt sarnane Riigikogu valimiste korraldamisega, sest töötavad 656 valimiste jaoskonnakomisjoni, 15 maakonna valimiskomisjoni, toimub eelhääletamine nagu valimistel ning korraldatakse hääletamine ka välismaal.
    Riigikogu valimiste korraldamine maksab orienteeruvalt 24,5 miljonit krooni, millest 3,5 miljonit krooni tuleb siseministeeriumi eelarvest seoses valijakaartide saatmise ja valijate nimekirja koostamisega, kinnitas vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Mihkel Pilving. Tema sõnul on rahvahääletuse korraldamise kulud enam-vähem samas suurusjärgus. Neid kulutusi tuleva aasta eelarvekava esialgu ei kajasta, kuid rahandusministeeriumi on kulude suurusest teavitatud. Pilvingu sõnul ei pea rahvahääletusele kutsuma välisvaatlejaid, kuid seaduse järgi võivad vaatlejad referendumi korraldamist jälgida.
    Parlament ei toetanud justiitsminister Märt Raski ettepanekut viia liitumisreferendum ja Riigikogu valimised läbi üheaegselt tuleva aasta 2. märtsil. See oleks võimaldanud miljoneid kroone kokkuhoidu, kuid poliitikute väitel ei saa referendumit korraldada enne liitumislepingu allakirjutamist Euroopa Liidu ja Eesti vahel, mis toimub arvatavasti alles aprillis.
    Enamik poliitikuid ei toetanud liitumisreferendumi üheaegset läbiviimist kõigis kolmes Balti riigis. Läti eelmine valitsus esines mitmel korral sooviga korraldada liitumishääletus tuleva aasta 23. augustil, s.o Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 64. aastapäeval. Samas oleks jaatava vastuse saamine tõenäolisem, kui meie referendum toimuks hiljem kui Lätis ja Leedus, sest seal on toetajate protsent suurem.
    Indrek Meelaku sõnul valiti 14. september seetõttu, et referendumi tulemused jõustuvad kolme kuu möödudes, seega detsembri keskpaigas. Referendumi osalusprotsent ei oma selle seaduslikkusele mingit tähtsust, seega on teoreetiliselt võimalik, et Eesti astumine Euroopa Liitu otsustatakse vaid mõnekümne protsendi Eesti kodanike häältega.
    Kokku peaks euroliidu propagandamasin kulutama tuleval aastal vähemalt 8 miljonit krooni. Täpsemad summad selguvad siiski pärast riigieelarve vastuvõtmist, kinnitas Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk. Tema kinnitusel peab teavitus tekitama Eestis olukorra, et igal inimesel oleks võimalik saada nii palju infot, kui ta vajab. Tuleval aastal peaks euroteavitus muutuma palju konkreetsemaks, sest liitumislepingu tingimused on teada ning neid ei saa enam muuta. Palgi sõnul peaks teavitus suurendama ka referendumil osalejate arvu. Euroskeptik Igor Gräzini sõnul ei vasta euroteavitus praegu isegi elementaarsetele küsimustele. Näiteks pole loodud üldbilanssi, kui palju eestlased võidavad või kaotavad euroliitu astudes, kui palju kaob töökohti, mis muutub meie suhetes euroliidust väljapoole jäävate maadega. Tema hinnangul pole skeptikutel võimalust end isegi ajakirjanduses piisavalt avaldada, näiteks Postimees ja Eesti Päevaleht on Gräzini sõnul skeptikute jaoks täiesti suletud ajalehed.
    Autor: Indrek Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.