Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit peibutab

    Põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak teatas, et komisjon soovitab esitada referendumil küsimuse: kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt? Meelaku sõnul saavad hääletajad valida ?jah? ja ?ei? vastuse vahel.
    Meelak ütles, et hääletussedelile lisatakse ka põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu terviktekst. Ta kinnitas, et eitava vastuse korral ei juhtu midagi katastroofilist, Eestil jääb lihtsalt 2004. aastal euroliitu astumata. Meelak ei soovinud spekuleerida, millal võiks toimuda järgmine referendum, kuid ta ei välistanud, et see toimub juba paari-kolme aasta pärast.
    Eestis ei saa Euroopa Liidu liitumislepingut otseselt rahvahääletusele panna, sest põhiseaduse kohaselt kuulub välislepingute heakskiitmine ainult Riigikogu kompetentsi.
    Rahvahääletuse korraldamine on organisatsiooniliselt sarnane Riigikogu valimiste korraldamisega, sest töötavad 656 valimiste jaoskonnakomisjoni, 15 maakonna valimiskomisjoni, toimub eelhääletamine nagu valimistel ning korraldatakse hääletamine ka välismaal.
    Riigikogu valimiste korraldamine maksab orienteeruvalt 24,5 miljonit krooni, millest 3,5 miljonit krooni tuleb siseministeeriumi eelarvest seoses valijakaartide saatmise ja valijate nimekirja koostamisega, kinnitas vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Mihkel Pilving. Tema sõnul on rahvahääletuse korraldamise kulud enam-vähem samas suurusjärgus. Neid kulutusi tuleva aasta eelarvekava esialgu ei kajasta, kuid rahandusministeeriumi on kulude suurusest teavitatud. Pilvingu sõnul ei pea rahvahääletusele kutsuma välisvaatlejaid, kuid seaduse järgi võivad vaatlejad referendumi korraldamist jälgida.
    Parlament ei toetanud justiitsminister Märt Raski ettepanekut viia liitumisreferendum ja Riigikogu valimised läbi üheaegselt tuleva aasta 2. märtsil. See oleks võimaldanud miljoneid kroone kokkuhoidu, kuid poliitikute väitel ei saa referendumit korraldada enne liitumislepingu allakirjutamist Euroopa Liidu ja Eesti vahel, mis toimub arvatavasti alles aprillis.
    Enamik poliitikuid ei toetanud liitumisreferendumi üheaegset läbiviimist kõigis kolmes Balti riigis. Läti eelmine valitsus esines mitmel korral sooviga korraldada liitumishääletus tuleva aasta 23. augustil, s.o Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 64. aastapäeval. Samas oleks jaatava vastuse saamine tõenäolisem, kui meie referendum toimuks hiljem kui Lätis ja Leedus, sest seal on toetajate protsent suurem.
    Indrek Meelaku sõnul valiti 14. september seetõttu, et referendumi tulemused jõustuvad kolme kuu möödudes, seega detsembri keskpaigas. Referendumi osalusprotsent ei oma selle seaduslikkusele mingit tähtsust, seega on teoreetiliselt võimalik, et Eesti astumine Euroopa Liitu otsustatakse vaid mõnekümne protsendi Eesti kodanike häältega.
    Kokku peaks euroliidu propagandamasin kulutama tuleval aastal vähemalt 8 miljonit krooni. Täpsemad summad selguvad siiski pärast riigieelarve vastuvõtmist, kinnitas Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk. Tema kinnitusel peab teavitus tekitama Eestis olukorra, et igal inimesel oleks võimalik saada nii palju infot, kui ta vajab. Tuleval aastal peaks euroteavitus muutuma palju konkreetsemaks, sest liitumislepingu tingimused on teada ning neid ei saa enam muuta. Palgi sõnul peaks teavitus suurendama ka referendumil osalejate arvu. Euroskeptik Igor Gräzini sõnul ei vasta euroteavitus praegu isegi elementaarsetele küsimustele. Näiteks pole loodud üldbilanssi, kui palju eestlased võidavad või kaotavad euroliitu astudes, kui palju kaob töökohti, mis muutub meie suhetes euroliidust väljapoole jäävate maadega. Tema hinnangul pole skeptikutel võimalust end isegi ajakirjanduses piisavalt avaldada, näiteks Postimees ja Eesti Päevaleht on Gräzini sõnul skeptikute jaoks täiesti suletud ajalehed.
    Autor: Indrek Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.