Eelmisel aastal jäi hinnatõus tagasihoidlikuks

Tarbijahinnaindeksi muutus 2003. aastal 2002. aasta keskmisega võrreldes oli 1,3%, teatas eile statistikaamet.

?Detsembris odavnesid tarbijahinnad võrreldes eelmise kuuga 0,1 protsenti, mis on sarnane hinnadünaamikaga 2002. aasta lõpus,? kommenteeris Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. ?Mõlemal juhul tõid mitmesugused sooduspakkumised kaasa hinnaindeksi alanemise.?

?2003. aasta keskmine inflatsioon kujunes oodatust madalamaks. Suurimaks mõjuriks olid toiduainete hinnad, mis odavnesid oodatust enam. Sama võib öelda ka kütuse kohta, mille puhul sai aasta algul prognoositud pigem kallinemist kui odavnemist,? lisas Saarniit. ?Möödunud aastal puudusid ka suured, tarbija igapäevavajadusi puudutavad administratiivsed hinnatõusud.?

Sellel aastal Saarniidu kinnitusel inflatsioon kiireneb, seda juba ainuüksi administratiivsete hinnatõusude toel. Eesti Pank prognoosib 2004. aastaks 4protsendilist tarbijahindade kallinemist.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaksid Eesti tarbijahinnad sellel aastal tõusma kiiremas tempos kui möödunud aastal. Oodata on mitme riiklikult reguleeritud hinna tõusu, samuti tõstetakse kütuste aktsiisimäärasid. Samal ajal tiheneb konkurents ettevõtete vahel, mis pidurdab hinnatõusu. Näiteks toimus 2003. aastal hinnasõda kohalike kütusefirmade vahel, mille tulemusena hoolimata maailmaturu hinnatõusust püsisid Eesti mootorikütuste hinnad madalatena.

Tarbijahinnaindeksi suuremad mõjutajad 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga olid tervishoiukulutuste suurenemine ning lihatoodete odavnemine, teatas ministeerium. Eelmise aasta inflatsiooni mõjutasid enim vabalt kujunevad hinnad, riik oluliselt ei sekkunud, teatas rahandusministeerium.

Detsembris kallinesid toidukaubad aastases arvestuses esmakordselt pärast 2002. aasta juulit. Põhjuseks oli piimatoodete hinnatõus, mis oli mõjutatud paranenud arengutest Euroopa Liidu piimatööstuses. Oluliselt mõjutas tarbijahindu sideteenuste kallinemine, mille põhjuseks olid tunduvalt kesisemad sooduskampaaniad kui 2002. aasta jõulukuul. Samal ajal jätkus mootorikütuse odavnemine, mis oli mõjutatud dollari odavnemisest.

Eurotsooni 2003. aasta inflatsiooniks kujunes esialgsel hinnangul 2,1 protsenti, mis oli oluliselt kõrgem Eesti tasemest. Eurotsooni hindu mõjutasid enam kallis toidukaup suvekuudel ning transporditeenuste hinnatõus alates Iraagi sõja algusest.

2004. aastal oodatakse eurotsooni inflatsiooni jäämist allapoole Euroopa Keskpanga seatud 2 protsendi piiri.

Autor: ÄP Online