Telefoni ootere?iimi muusika ärritab klienti

Kuigi telefoni ootemuusika eesmärk on leevendada helistajate kärsitust, selgus märtsis Muusikamaa läbi viidud uuringust, et Eesti ettevõtete ootere?iimide muusikapalad hoopis ärritavad kliente.

Uuringust selgus, et ootajale muutub tüütavaks sama muusikalise fraasi või loo kordamine. Veelgi suuremad puudujäägid ilmnevad helikvaliteedi ja ?anrite valikus.

Eesti kommertspangad eelistavad ma?oorset elektroonilist või instrumentaalmuusikat. Rõõmsameelse kõlaga ma?oorne muusika tekitab positiivseid emotsioone ja instrumentaalne esitus võimaldab säästa inimese tähelepanu.

Küll aga jättis soovida ootemuusika kõla kvaliteet. Samuti on heliteoste korduvus sage ?sisuliselt kordub üks ja sama lugu, mis korduval helistamisel võib muutuda kliendile tüütavaks.

Kindlustusfirmade ootemuusikaeelistused sarnanevad oma tonaalsuselt kommertspankadele, erinevad aga ?anrivaliku poolest. Kindlustajate telefoniootere?iimides kõlab mahe d?ässmuusika puhkpillide ja saateansamblite esituses.

D?äss, bluus, soul jm Aafrika juurtega muusika mõjub meeleolu parandavalt ja rahustavalt, mis kindlustustehingute tagamaid arvesse võttes on vajalik meeleseisund.

Kõlakvaliteedilt on kindlustusfirmade ootemuusika keskmine, kuid korduvus taas sage.

Kinnisvarafirmade ?anrieelistuseks on klassikaline muusika. Oma loomult on mõned klassikalise muusika stiilid väga struktureeritud (näiteks barokk- ja klassitsistlik muusika), mis avaldavad sarnast mõju ka inimese hingeelule, tekitades stabiilsuse, korra ja etteaimatavuse tunde. Klassikalise muusikaga seostatakse tihti rafineeritust ja eksklusiivsust. Seepärast peaksid sellist muusikat kasutavad ettevõtted arvestama, kas selline muusika haakub nende maine ja pakkumistega.

Näiteks muusikavõõramale inimesele võib klassikaline muusika mõjuda raskepäraselt ning tekitada ka kurbusega seonduvaid assotsiatsioone.

Uuritud kinnisvarafirmade telefoni ootemuusika tonaalsus on samuti ma?oorses helistikus, v.a üks ettevõte, kes on eelistanud minoorset kõla. Esituste valik on selles sektoris laiem ning varieerub keelpilliorkestrist kuni arvutihelideni. Samuti torkab kõrva kõlakvaliteedi suur erinevus. Ja taas on korduvus sage.

Turupositsioonilt monopoolses seisus olevad teenindusettevõtted eelistavad meeleolumuusikat kas arvuti või kitarri esituses. Meeleolu poolest on nende ootemuusika rõõmsameelne, mis tekitab helistajas üldjuhul positiivseid emotsioone. Kitarrimuusika kõlakvaliteet jätab soovida, samas elektrooniline muusika kostab keskmiselt.

Kuna elektronmuusika helikoostis on märgatavalt lihtsam naturaalpillide helikoostisest, siis on seda ka lihtsam telefonisüsteemide kaudu edastada. Tämbrilisest aspektist lähtudes tuleb arvesse võtta ka seda, et kõrgemad helid mõjuvad inimesele ärritavamalt kui madalamad helid, mistõttu tuleb eriti tähelepanu pöörata heliteoses kasutatavatele pillidele.

Ka teenindusettevõtete telefonide ootemuusika kippus liiga tihti korduma.

Telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete telefonide ootemuusika on üksmeelselt ma?oorne. ?anrivalik on kaasaegne, hõlmates instrumentaalset, mahedat d?ässilikku, pop- ja elektroonilist muusikat. Esitusedki ulatuvad paaniflöödist elektrikitarrini, hõlmates näiteks ka kohalikku menuansamblit Genialistid.

Kõlakvaliteet kõigub halva ja keskmise vahel. Praktiliselt kogu aeg kordub taas vaid üks muusikapala, mis mitmekordsel kuulamisel mõjub ärritavalt ja tekitab soovi oma ärritus klienditeenindajale üle kanda.

Kui suuremas jaos teenindussektori osades on raske leida telefoni ootemuusikata ettevõtet, siis kohalikus hotellinduses on ootemuusika kasutamine ainulaadne.

Vähesed ootemuusikat kasutavad hotellid eelistavad ma?oorses laadis muusikat. ?anrieelistused kalduvad popmuusika valda, mis üldiselt tekitab inimeses vaba aja ja meelelahutusega seonduvaid assotsiatsioone. Muusika kõla telefonitorus on paraku halb ning korduvus sage.

Sarnaselt hotellidele on ka Eesti riigiasutused pigem konservatiivsed mistahes muusika rakendamisel telefoni ootere?iimis. Vaid kahel asutusel kõlab ootemuusika, mis mõlemal ma?oorne, kuid erineb ?anri poolest ? ühel mahe d?ässmuusika, teisel klassika. Erinevusi on tunda ka kõlakvaliteedis.

Autor: Dali Kask