Türgi Sultan Tallinnas

Kui ma kunagi oma restorani avan, siis esimesed nädalad teeksin ettekandjatele kuiva toidutundmistrenni, nii et nad une pealt oskaks iga roa sisust ja vormist põhjaliku ülevaate teha. Aga Sultan Mezes jäädi hätta isegi külmade ja soojade roogade eristamisega.

Kuid maitsed olid ehtsalt eksootilised, mitte kohalike maitseainesegudega järele aimatud. Juust lehttaignas, kuigi seda lehttainast vist rohkem filotaignana tuntakse, maitses küll hea. Nii et sest polnud midagi, et me tegelikult tellisime lehttaignasse pakitud kartuli, herneste ja Türgi ürtide seguga, mida enam ei olnud.

Lammas brändikastmes lõhnas ja maitses samuti lõunamaiselt, ainult Sultani riis küll sultani lauale ei kõlbaks, valitsejad ju maitsete suhtes päris nõudlikud ? riis oli lihtsalt igav.

Veel jõudsime proovida Türgi salaamit, eelroasuurust sooja vorstisegu, ja avokaadosalatit, mis sinna juurde päris hästi vorstirasva leevendama sobis. Toredaks üllatuseks oli kergelt magusa lõhnaga Türgi õlu.

Magustoiduvalik ei olnud suur, aga nii head baklavad pole Eestis varem kunagi saanud, kuigi see rosinate ja pähklitega maius on mitmes rahvusköögis koha sisse võtnud.

Keldrisaalis saab vesipiipude juures mõnuleda. Kui alumist saali uurimas käisin, kuulsin köögist ülimalt lustlikku türgikeelset laulu. Nii et kokad teevad oma tööd lusti ja rõõmuga, seda oli ka toidu maitsest tunda. Kui ka ettekandjad oma osa selgeks õpivad, võib Sultani restorani küll neile soovitada, kes võõramaa lõhnu ja maitseid armastavad.