• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmas sammas ootab nädalaga 6 miljardit

    Sotsiaalmaksu laekumise põhjal võib oletada, et sel aastal teenivad Eesti inimesed palkadena umbes 45 miljardit krooni. Kuna Eesti riik lubab tulumaksuvabalt kolmanda pensionisamba fondidesse ja kindlustustoodetesse investeerida kuni 15% oma maksustavast brutotulust, oleks teoreetiliselt võimalik, et eestlased investeeriks aastaga kolmandasse sambasse umbes 6 miljardit krooni ja võtaks maksuametilt paari kuu pärast välja 1,56 miljardit krooni. Paraku on see utoopia. Hoolimata stabiilsest kolmanda samba populaarsuse kasvust liigub sel aastal läbi kindlustuse ja fondide kolmandasse pensionisambasse veel vaid 300?400 mln kr.
    Hansapanga Elukindlustuse juhatuse esimehe Paavo Põllu sõnul vajab kolmas sammas kiireks kasvuks kriitilise massi tekkimist. ?Inimene on ühiskonnatundlik ja vaatab, mida naaber teeb. Lisaks takistab kasvu eluasemelaenubuum, mis tingib inimeste finantsvabaduse puuduse,? lisab Põld.
    ?Laenud kasvavad väga kiirelt ja see mõjutab ka säästuturgu,? arvab ka Eesti Ühispanga Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. Samas loodab ta, et lähiaastatel jääb III pensionisamba mahtude kasv 20% juurde.
    Sampo Elukindlustuse turundusjuht Hele Leppiku hinnangul aitaks kolmanda pensionisamba buumi tekitada vaid üks lahendus ? et loodaks võimalused tööandja pensioniks. ?Tööandja pension aitaks tööandjatel töötajaid endaga siduda ja riigi koormus pensionide maksmise ees kanduks ka tööandjate õlule,? lisab Leppik.
    Ergo Elukindlustuse juhatuse liige Georg Männik aga möönis, et üle kümnendiku elanikkonnast on III sambaga juba liitunud ning see peaks olema väga hea näitaja. ?Eestlased mõtlesid iseseisvuse peale, Euroopa Liidu peale. Küll hakatakse mõtlema ka oma tervise ja pensioni peale,? on Männik optimistlik.
    Seesami Elukindlustust juhtiva Erki Kilu sõnul on uusi kolmanda samba kliente tulnud turule kolmel viimasel aastal samas suurusjärgus. ?Kolmas sammas eeldab vaba raha olemasolu ja kliendi teadlikkuse tõusu. See ei juhtu aga üleöö,? tõdeb Kilu.
    Kolmanda pensionisambaga soovitavad kõik kindlustusseltsid sellegipoolest liituda.
    Nii efektiivset lahendust turul ei leia, iseloomustab kolmandat pensionisammast Põld. ?Investeeringud on tulumaksuvabad ning lisaks on Hansa pensionifondid pakkunud aastaga 20% tootlust,? lisab Põld.
    Leppiku hinnangul piisab teisest pensionisambast inimesele, kes sellega väga varakult liitub. Teistele aga ei anna teine sammas varalist kindlust ja inimväärset pensionit.
    Erki Kilu ei leia samuti ühtegi põhjust, miks kolmandat pensionisammast mitte teha. ?Täna on Eestis pakutavate kolmanda samba toodete skaala väga lai. Turult tuleb leida vaid sobiv toode,? arvab Kilu.
    Männik omakorda soovitab inimestel vaadata ringi, kuidas elavad pensionärid, mõelda oma tuleviku peale ja küsida endalt, mida täna tegema peab.
    Tulumaksuvabalt võib investeerida oma maksustavast brutotulust 15%. 10 000kroonise brutopalga peale teeb see 18 000 krooni aastas, millest paari kuu pärast võiks maksuametilt tagasi saada 4680 krooni. Võib arvata, et kui inimesel tekikski soov oma raha kolmandasse sambasse investeerida ja tulumaksusoodustust saada, siis nii suurt vaba raha (liiatigi veel jõulude eel) pole enamikul võimalik sukasäärest võtta.
    Äkki on abiks väikelaen? Kui võtta aastaks 18 000 krooni laenu intressiga 16%, ulatuks intressikulud kokku 1600 kroonini. Kui siia lisada juurde ka 500 krooni laenu vormistamistasu, saame kokku 2100 krooni, mis maksuametilt tagasisaadavast summast üle kahe korra väiksem. Kindlasti leidub laenu saamiseks ka odavamad mooduseid.
    ?Ühest vastust pole, kas võtta kolmanda samba investeeringuks laenu või mitte,? ütleb Põld, kelle sõnul tuleb laenu võtmisel vaadata raha hinda (intressi- toim.). Mingi kingituse võiks osta krediitkaardiga. Inimene peab seda ise vaatama, ei näe Põld laenu võtmises suurt tonti.
    Laenuraha mängutoomises ei näe halba ka Erki Kilu. ?Kui väikelaenu kasutada näiteks jaanuaris tekkiva vaba raha ettepoole toomiseks detsembrisse (et makse teha ja maksusoodustust kasutada), siis miks mitte.? Samas Kilu siiski hoiatab, et kui vaba raha praegu ei ole ja seda ka järgmise aasta alguses ei teki, siis pole mõtet laenu võtta.
    ?On öeldud, et sellised asju on võimalik teha, pole aga silma hakanud, et keegi seda teeks. See on selline eetika piiril käitumine ja paras asjaajamine,? märkib Holst. Kui inimesel sel aastal raha pole, siis ei maksa end küll lõhki rebida. Parem oma jõuluostud ära osta ning alustada investeerimist jaanuaris-veebruaris,? lisab Holst.
    Märksa karmim on Leppik, kes ei soovita ühe käega laenata ja teisega ära anda. ?Laenudega on seotud riskid. Inimene peab lihtsalt otsa lahti tegema ja koguma hakkama,? arvab Sampo Elukindlustuse turundusjuht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.