Mõisa peale kulub miljoneid kroone

Peeter Raidla 22. aprill 2005, 00:00

Taagepera lossi üks omanikke Marko Johanson tõdeb, et lossi ostmise otsus sündis kiiresti ? piisas kohapeale sõitmisest ja lossi nägemisest. Samas nendib ta, et konkurents mõisate vahel on märgatavalt kasvanud. Seda ka euroraha saamisel. Neil õnnestus lossi renoveerimiseks välja kaubelda pool miljonit krooni abiraha. Johanson loodab, et ehk õnnestub midagi ka edaspidi saada. ?Alles ma lugesin, et euroliit kavatseb Eestile mitme aasta jooksul eraldada 80 miljardit krooni. Kui selleks kasvõi 1 protsent mõisate kordategemisele suunata, annab Eestis palju ära teha. Meil endil on lähim plaan võtta ette kõrvalhoonete renoveerimine.?

?Eks ma ikka mingit euroraha olen mõisa jaoks saanud ka, aga viimasel ajal on turismi jaoks tehtavad euroeraldised oluliselt kahanenud. Euroliidu nn turismimeede on peaaegu ära kadunud,? arvab Liigvalla mõisa omanik Rein Kilk.

Samas on selge, et Euroopa Liidu või ka Eesti oma abirahadega, mis ühe mõisa kohta ulatuvad mõnesaja tuhande või parimal juhul miljoni kroonini, pole võimalik mõisat renoveerida. Ingliste ja Neeruti mõisa omanik Ander Ild sõnab euroraha kohta, et tema imedesse ei usu. ?Võib ju proovida, aga meie pole seda teed läinud. Kui lisaraha vaja, võib ju alati pöörduda pankade poole, kes on praegu nõus iga asja peale laenu andma. Vaja on vaid korralik äriprojekt kokku kirjutada,? nendib Ild.

Nii Kilk kui ka Ild on seda meelt, et ühe mõisa kordategemiseks kulub kümneid miljoneid kroone ning renoveerimistööd kestavad paratamatult mitu aastat. Näiteks Neeruti mõis on Ildil kavas korda saada viie aastaga.

?Kümne miljoniga ei tee vanas mõisas suurt midagi ära. Kuid mul on see raha ja võimalus mõisa kordategemiseks olemas. Keegi peab ju selle ometi korda tegema. Usun, et minul kulub selleks kuni viis aastat. Kui kõik valmis saan, avan mõisa kindlasti ka külastajaile,? nendib Kilk.

Kolu mõisa omanik Jaanus Reisner erineb eespool sõna saanutest sellega, et on algusest peale võtnud ostetud mõisa kui oma perekonna eluaset. ?Tallinnast on sinna sada kilomeetrit ja Peterburi maantee on heas sõidukorras,? tõrjub ta kartused kaugusest.

Reisneri armastus mõisa vastu tekkis iselaadse vastuhakuna hoolimatusele, mis Eestis aastakümneid ajalooliste mõisakomplekside suhtes valitses. ?Kui mina ostsin varemed, siis nüüd võin öelda, et Kolu mõis on pääsetetud,? nendib ta. ?Mõisa renoveerimise maksumust võib võrrelda kuludega Tallinna vanalinnas asuva ajaloolise hoone kordategemisele ? vähemalt 15 000 krooni ruutmeetri kohta.?

Nabala mõisa omanik Aivar Riisalu on seda meelt, et kapitali tootluse seisukohalt on mõisapidamine Eestis täiesti mõttetu tegevus: ?See on puhas altruism. Aga mulle lihtsalt meeldivad vanad asjad ? majad, autod ja naised.?

Atla mõisa omanik Raivi Juks leiab siiski, et altruismist on asi kaugel. ?Tegu on ju ikkagi kinnisvaraga, mida on võimalik alati edasi müüa. Mõisa juures on muidugi oluline avanev vaade ja ümbritsev keskkond, et seal ei oleks kolhoosiajal ehitatud häirivaid rajatisi.?

PS. Kõrvalolevas ülevaates on ära toodud vaid mõned ärimeestest mõisaomanikud.

Keraamik Raivi Juks on Raplamaal Juuru vallas asuva Atla mõisa omanik juba alates 1997. aastast, kuid ütleb veel praegugi, et lõplikult korda ei ole ta hooneid saanud. Juksi enda sõnul on tal taastamistöid lihtsustanud mõnevõrra see, et muinsuskaitseamet pelgas omal ajal mõisat selle lagunenud seisu tõttu kaitse alla võtmast. Juks on mõisa maadel sisse seadnud keraamikakoja, kus valmivaid tooteid müüakse Mõisakeraamika kaubamärgi all mitmel pool üle Eesti. Seda, palju raha ta mõisa renoveerimisse on matnud, Juks ei avalda.

Sadama-, kinnisvara- ja meelelahutusäris tegutsev Rein Kilk ostis 2002. aastal Lääne-Virumaal Rakke vallas suursuguse hilisbarokse Liigvalla mõisa, mille katus võis kohe-kohe sisse variseda. Renoveerimist alustas 2003-2004, restaureerimistööd on praegu pooleli. Kavatseb seal avada majutuskeskuse koos restoraniga ning luua tingimused konverentside-seminaride pidamiseks. Oma lootused seob Kilk suvega, mil rahvas mööda Eestimaad ringi liigub. Lõplikult loodab ta mõisa valmis saada paari-kolme aasta jooksul. Sisustamisel tahab kasutada üksnes ajastukohast mööblit, mis on juba varem muretsetud ja ootab nüüd oma õiget aega.

Hansapanga asutajana tuntuks saanud ja seejärel Rocca al Mare erakooli loonud Hannes Tamjärv ostis umbes paar tagasi Järvamaal Roosna-Alliku vallas Esna mõisa. Vanem, 18. sajandi esimesest poolest pärinev osa on puidust, mida 125 aastat tagasi pikendati kiviehitisega. Mõisa pigem tagasihoidlikku välimust kompenseerivad siseruumide laemaalingud ning muud ehedad ajaloolised detailid. Renoveerimistöid alustati eelmisel aastal ning need on praegu pooleli. Tamjärv näeb mõisa tulevikku ühe osana oma tegevusest erahariduse vallas ? pakkuda lastele loodusharidust ja neid oma juurte ehk siis maaelu juurde tagasi tuua.

Oma isa Alvar Ildi tuules kinnisvaraärisse liikunud Ander Ild on paari viimase aastaga soetanud kaks mõisat ? Ingliste mõisa Raplamaal Kehtna vallas ning Neeruti mõisa Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Viimatinimetatu ostis Ild Eesti Talleksi omanikult Andres Sarrilt. Ingliste barokkmõisaga Ildil veel korralikku äriplaani ei ole. Pole välistatud, et sinna tuleb suursugune helistuudio (Ander Ildi elukaaslane on laulja Hannah), ehkki ruumi on seal kokku üle tuhande ruutmeetri.

Neeruti mõisa on aga kavandatud majutus- ja toitlustusasutus, õigemini öeldes luksuslik hotell, nagu Ild kinnitab. Läinud aastal, kohe pärast ostu, mõis konserveeriti ning renoveerimistööd on plaanitud viie aasta peale.

Neeruti puhul on Ildi sõnul tegu ühe ainulaadsema juugendmõisaga. Ja seda mitte ainult Eestis. Mõisa muudab iselaadseks 30meetri kõrgune vaaterõdudega torn. Pinda on mõisas paar tuhat ruutmeetrit.

Kütuseäri ja ansambliga Meie Mees tuntuks saanud Aivar Riisalu suutis viie aastaga Harjumaal Kiili vallas asuva Nabala mõisa ilusti korda teha. Riisalu ei soovinud küll summadest rääkida, kuid lisas, et kuna Nabala puhul on tegu väikese mõisaga, siis selle renoveerimiseks kulus oluliselt vähem kui 20 miljonit krooni, mis peaks minimaalselt ühe mõisakompleksi kordategemiseks kuluma. Riisalu ostis algul mõisa selleks, et ise seal elama hakata, kuid loobus oma plaanist. Praegu pakub mõis oma ruume mitmesuguste ürituste korraldamiseks.

Riisalule kuulus veel teinegi, Kihlevere mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas, ent ta müüs mõni aeg tagasi selle edasi. Kihleveres ei jõudnud Rii­salu suurt midagi ära teha.

Varem kurikuulsa kütusefirmaga Onako ning nüüd Ahtmes tegutseva vagunitehasega UVZ & AVR seotud Andrei Meidra ostis Ontika mõisa läinud aasta lõpus. Hilisklassitsistlik kahekorruseline mõisahoone on 150 aastat vana ning asub Eesti kõrgeima, Valaste joa lähedal. Sinnani kuulus mõis tänaseks likvideeritud ASile Ontika Arendus- ja Koolituskeskus, mille aktsionärideks olid küll mitmed kohalikud omavalitsused, ent suurim aktsionär oli Belgia kodanik George Briscoe Kerferd.

Loodetud välisinvesteering jäi ilmselt liiga kasinaks ning kümme aastat tagasi koolituskeskusena rajatud majutusasutus oli sisuliselt varjusurmas.

Varem Talleggi juhtkonda kuulunud ja nüüd oma kinnisvaraäri ajav Marko Johanson ostis koos äripartneritega kolm aastat tagasi Valgamaal Helme vallas asuva Taagepera lossi, mis on Eesti üks esinduslikumaid ja suursugusemaid juugendlosse. Johansonile kuulub lossi omavast äriühingust 30%. Eelmise omaniku alustatud renoveerimistööd viidi poole aastaga lõpule ning kohe avati seal ka hotell.

Pinda on lossis aga ligi 3000 ruutmeetrit. Johansoni sõnul on nende praegune eesmärk pakkuda lossis ja selle ümbruses mitmekülgseid võimalusi vaba aja veetmiseks. Olgu öeldud, et samas tegutseb ka lossile kohane faasanifarm.

Ettevõtja Jaanus Reisner soetas endale Kolu mõisa Lääne-Virumaal Kadrina vallas kaheksa aastat tagasi. Nagu Reisner ise ütleb, sai ta endale varemed, mis nüüd on taastatud kenaks ja õdusaks mõisahooneks. Renoveerimistööd on osaliselt veel pooleli, kuid Reisneri perekond on mõisa juba kasutusele võtnud. Peremõisaks see ostetud ongi ning mingit avalikku majutusasutust sinna plaanis rajada ei ole. Mõisahoones on pinda 800?900 ruutmeetrit ning seda ümbritseb kaunis park iidsete puude ja allikatega. Renoveerimistööd on mõnevõrra lihtsustanud asjaolu, et mõis ei ole muinsuskaitse all, kuid Reisner on enda sõnul püüdnud muinsuskaitse nõuetest siiski kinni pidada.

Ernesto Preatoni äripartner Davide Marco Bizzi on Tallinna vanalinnas omanud ja arendanud mitmeid kinnistuid. Mõned aastad tagasi ostis üks Bizzile kuuluvaid äriühinguid Raplamaal Juuru vallas asuva Hõreda mõisa, mille peahoonet on peetud Eesti kõrgklassitsismi üheks tippteoseks. Hõreda mõis on hetkel küll üsna kurvas seisus, millele on aidanud kaasa korduv omanikuvahetus. Oli ju Hõreda üks omanikke metallikuninganna Tiiu Silves, kes rahapuuduses laskis mõisal vaid edasi laguneda. Juuru vallavanem Tiit Peedu on pidevas kontaktis Bizzi esindajaga ja loodab siiski, et praegune omanik mõisa korda teeb. Mõisapargi korrastamisega ongi juba algust tehtud.

Soomlane Timo Lemberg soetas endale 2001. aastal Vihterpalu mõisa Harjumaal Padise vallas. Neli aastat kestnud renoveerimistööd neelasid ligi 50 miljonit krooni. Mõisa kahekorruseline hilisklassitsistlik peahoone on 180 aastat vana. Lembergil on kavas sinna rajada koolitus- ja majutuskeskus. Hiljuti peetigi peahoone avamispidu. Vanas hobusetallis tegutseb tänapäevane motell. Lembergi võib pidada Vihterpalu mõisa päästjaks, sest ostuga oli ta endale sisuliselt varemed saanud. Enne teda kuulus mõis kuus aastat ühele teisele soomlasele, kes ei suutnud sellega suurt midagi pihta hakata. Lemberg pühendas end mõisa ülesehitamisele pärast seda, kui oli maha müünud oma plastmasstooteid valmistanud firma.

Ida-Virumaal Aseri vallas asuva esindusliku Kalvi mõisa lasid neli-viis aastat tagasi täielikult restaureerida taanlastest uusomanikud eesotsas Soren Lykke Jenseniga. Mõisa kordategemisse ja seal hotelli avamisse investeeriti ligi 70 miljonit krooni.

Et algselt mõisa omanud AS Kalwi Mõis läks tugevalt miinusesse, suunati äriühing likvideerimisele ning nüüd kuulub mõis teisele samadele omanikele kuuluvale aktsiaseltsile. Jutt on ASist Flex Heat, mis toodab Väike-Maarjas puitgraanuleid biokütuseks ning haldab sealsamas Lääne-Virumaal kuut katlamaja ning mis nüüd kannab nime Kalvi Mõis.

Ameeriklane Morgan Hammerbeck sai Lääne-Virumaal Sõmeru vallas paikneva Rägavare mõisa omanikuks 1999. aastal. Algul suhtuti uude mõisnikku kahtlevalt, müügihinda nimetati ?naljarahaks?. Terve aasta kulus Hammerbeckil projekti koostamisele ning seejärel algasid ligi viis aastat kestnud renoveerimistööd, mida hiljuti kroonis Kultuurkapitali aastapreemia.

Mõisakompleks enam kui 200 aasta vanuse varaklassitsistliku peahoonega läbis täieliku restaureerimise sisuliselt teist korda viimase 30 aasta jooksul, sest esimest korda tehti seda juba Nõukogude ajal.

Sel sügisel 35aastaseks saav ameeriklane kavatseb mõisa ülalpidamiseks arendada lambakasvatust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 15:17
Otsi:

Ava täpsem otsing