Mis halvasti, see uuesti. Riigil tasub Eesti Raudtee tagasi osta

Eesti Raudtee aktsiate suuromaniku BRSi taga olevad ettevõtjad Jüri Käo, Guido Sammelselg ja Edward Burkhardt on andnud riigile mõista, et on huvitatud BRSi müügist. Vastav ettepanek on tehtud riigi omanduses olevale Tallinna Sadamale ning müügihuvist on informeeritud ka majandusministeeriumi.

Äripäeva arvates tasub riigil kaaluda Eesti Raudtee enamusaktsiate tagasiostu, et raudteefirma uuesti erastada. Riigi seisukohast on oluline omandada BRS tervikuna, mitte osalus selles.

Meie soovitus võib lugejaid üllatada, sest esiteks oli Äripäev aastaid tagasi seisukohal, et Eesti Raudtee tuleb erastada ning teiseks, miks peaks nüüd riik kulutama enam kui miljard krooni, et kunagi müüdud aktsiad tagasi osta.

Taasriigistamise ainsad selged võitjad oleksid BRSi omanikud, kellel on õnnestunud nelja aasta jooksul Eesti Raudteest dividende võttes ning juhtimisteenust müües teenida umbes 400 miljonit krooni. Sellele lisanduks aktsiate müügist saadav tulu. Aga kas maksumaksjad peaksid üht ärigruppi nii suurte summadega nuumama?

Küsimus on valikutes. BRSi omanikud soovivad firma müüa ja tõenäoliselt on ka ostuhuvilisi. Riigi jaoks on oluline, kes oleksid ostjad, kui riik loobuks ja kas riigil on võimalik Eesti Raudtee vähemusaktsionärina öelda sõna sekka tuumikinvestori omanikeringis toimuvate muutuste kohta.

Eesti Raudteest võiks olla huvitatud Vene majandushiid Severstal, kes on Eestis viimastel aastatel aktiivselt laienenud. Muuhulgas on nad omandanud kütusetransiidifirma E.O.S. ja sõlmimisel on tehing Aadu Luukasega viimasele Pakterminalis kuuluva osaluse ostuks. Severstal on pakkunud konkurentsi Eesti Raudteele raudteevedude teostamisel. Kõige halvem areng Eesti riigi jaoks oleks see, kui BRS müüb oma osaluse Severstaliga seotud investoritele. Väheneks konkurents ning ühe suure Vene firma mõju meie transiidiärile suureneb.

Äripäev toetas Eesti Raudtee erastamist ja oleme ka praegu seisukohal, et riik ei peaks hoidma infrastruktuuriettevõtete kõiki aktsiaid enda kontrolli all. Neli-viis aastat tagasi toimunud raudteemonopoli erastamise teostus oli aga ebaõnnestunud. Suurim möödalask seisnes selles, et raudtee erastati koos infrastruktuuriga, erakätesse võinuks anda raudteevedude korraldamise.

BRSilt Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmine võimaldab toona tehtud vigu heastada.

Äripäeva arvates võiks riik pärast Eesti Raudtee taasriigistamist osa selle firma aktsiatest viia börsile. Nii õnnestuks raudteefirma omanikering muuta laiapõhjaliseks. Selle sammuga lööks riik ka mitu kärbest ühe hoobiga. Välistatakse Eesti Raudtee juhtimise politiseerimine, raudteefirma muutub läbipaistvaks ning kohalikele väikeinvestoritele tekib taas üks ettevõte, millesse sääste investeerida.

Alternatiivne lahendus oleks raudteeveod ja infrastruktuur lahutada ning börsile viia näiteks raudteevedudega tegeleva firma. Infrastruktuur võiks esialgu jääda riigifirma kontrolli alla. Seda eeldusel, et siis on lihtsam saada raudtee infrastruktuuri parandamiseks või laiendamiseks toetussummasid Euroopa Liidust.

Autor: ÄP