Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis halvasti, see uuesti. Riigil tasub Eesti Raudtee tagasi osta

    Eesti Raudtee aktsiate suuromaniku BRSi taga olevad ettevõtjad Jüri Käo, Guido Sammelselg ja Edward Burkhardt on andnud riigile mõista, et on huvitatud BRSi müügist. Vastav ettepanek on tehtud riigi omanduses olevale Tallinna Sadamale ning müügihuvist on informeeritud ka majandusministeeriumi.
    Äripäeva arvates tasub riigil kaaluda Eesti Raudtee enamusaktsiate tagasiostu, et raudteefirma uuesti erastada. Riigi seisukohast on oluline omandada BRS tervikuna, mitte osalus selles.
    Meie soovitus võib lugejaid üllatada, sest esiteks oli Äripäev aastaid tagasi seisukohal, et Eesti Raudtee tuleb erastada ning teiseks, miks peaks nüüd riik kulutama enam kui miljard krooni, et kunagi müüdud aktsiad tagasi osta.
    Taasriigistamise ainsad selged võitjad oleksid BRSi omanikud, kellel on õnnestunud nelja aasta jooksul Eesti Raudteest dividende võttes ning juhtimisteenust müües teenida umbes 400 miljonit krooni. Sellele lisanduks aktsiate müügist saadav tulu. Aga kas maksumaksjad peaksid üht ärigruppi nii suurte summadega nuumama?
    Küsimus on valikutes. BRSi omanikud soovivad firma müüa ja tõenäoliselt on ka ostuhuvilisi. Riigi jaoks on oluline, kes oleksid ostjad, kui riik loobuks ja kas riigil on võimalik Eesti Raudtee vähemusaktsionärina öelda sõna sekka tuumikinvestori omanikeringis toimuvate muutuste kohta.
    Eesti Raudteest võiks olla huvitatud Vene majandushiid Severstal, kes on Eestis viimastel aastatel aktiivselt laienenud. Muuhulgas on nad omandanud kütusetransiidifirma E.O.S. ja sõlmimisel on tehing Aadu Luukasega viimasele Pakterminalis kuuluva osaluse ostuks. Severstal on pakkunud konkurentsi Eesti Raudteele raudteevedude teostamisel. Kõige halvem areng Eesti riigi jaoks oleks see, kui BRS müüb oma osaluse Severstaliga seotud investoritele. Väheneks konkurents ning ühe suure Vene firma mõju meie transiidiärile suureneb.
    Äripäev toetas Eesti Raudtee erastamist ja oleme ka praegu seisukohal, et riik ei peaks hoidma infrastruktuuriettevõtete kõiki aktsiaid enda kontrolli all. Neli-viis aastat tagasi toimunud raudteemonopoli erastamise teostus oli aga ebaõnnestunud. Suurim möödalask seisnes selles, et raudtee erastati koos infrastruktuuriga, erakätesse võinuks anda raudteevedude korraldamise.
    BRSilt Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmine võimaldab toona tehtud vigu heastada.
    Äripäeva arvates võiks riik pärast Eesti Raudtee taasriigistamist osa selle firma aktsiatest viia börsile. Nii õnnestuks raudteefirma omanikering muuta laiapõhjaliseks. Selle sammuga lööks riik ka mitu kärbest ühe hoobiga. Välistatakse Eesti Raudtee juhtimise politiseerimine, raudteefirma muutub läbipaistvaks ning kohalikele väikeinvestoritele tekib taas üks ettevõte, millesse sääste investeerida.
    Alternatiivne lahendus oleks raudteeveod ja infrastruktuur lahutada ning börsile viia näiteks raudteevedudega tegeleva firma. Infrastruktuur võiks esialgu jääda riigifirma kontrolli alla. Seda eeldusel, et siis on lihtsam saada raudtee infrastruktuuri parandamiseks või laiendamiseks toetussummasid Euroopa Liidust.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.