Fotokoolitus nõuab vaid pealehakkamist

"Fotokoolitusel osalemiseks pole muud vaja, kui pealehakkamist ja huvi kogu ala vastu. Vahet ei ole, kas oled professionaal või algaja. Omama peab vaid kaamerat, sest selleta pole koolitusele mõtet minna," räägib Kaupo Kikkas.

Ka täiesti tavalise "digikaga", kus puudub isegi värvustemperatuuri seadistamise võimalus, pole koolitusel ehk midagi peale hakata. Kui, siis ainult kompositsiooni poole pealt. Samuti kulub koolitusel piisavalt filmi, ruumi mälukaardil, tagavaraakusid ja patareisid. Tiina Võsumägi sõnul Morgan Fotost antakse kohapeal võimalus ka profiraudvara sõrmeotsaga puutuda. Samuti saab koolitustel katsetada tööd peegeldajate, hajutajate ja erinevate filtritega.

Koolitusi ei viida läbi ainult sisetingimustes ja stuudiotes prožektorite surinal. Mitmed ettevõtted pakuvad ka loodusteemalisi koolitusi. Näiteks korraldavad taolisi koolitusi pidevalt Morgan Foto, ühekordselt Fotoluks ja Annika Haas Fotobrigaadiga Soomaal.

Loodusfotograafi ja ise koolitusi korraldava Jaanus Järva sõnul saavad koolitustel osalejad nii fotograafiaalaseid nõuandeid kui ka teadmisi looduse ja seal elavate lindude-loomade kohta, samuti on koolitused hea väljund loodusfotograafia populariseerimiseks ning võimalus korraks aeg maha võtta ja loodusesse põgeneda. Tavaliselt kestavad loodusteemalised koolitused ühe päeva ja on suhteliselt taskukohaste hindadega, jäädes 300 kuni 400 krooni piiresse.

Loodusfotokoolitusel osalenute sõnul on tegemist huvitava fotograafia osaga. "Peamine rahva hulka määrav tegur on seni olnud ilm. Talvepildistamisel, mil oli külma 20 kraadi, osales vaid kaks inimest. Sügisel oli üle 10 inimese. Ilmselt ongi sellistel koolitustel optimaalne grupp umbes 10 inimest - siis on koolitajal võimalik igaühega ka individuaalselt tegeleda, saab rahulikult küsida ja nõu anda." räägib ühel loodusteemalisel koolitusel osalenud Kirke Roosaar.

Fotokoolitustel osalenute sõnul ei olegi tegelikult vahet, kui palju inimesi parasjagu koolitusel on, kas kaks või 10, emotsioonid on vaatamata sellele positiivsed. Osalenute sõnul maandab soos müttamine ja pildistamine stressi paremini kui spaas vedelemine.

"Mitmepäevased ja väljasõitu sisaldavad koolitused maksavad ka vastavalt rohkem kui ühepäevased. Algkoolitusel käiakse läbi pildistamise algtõed, seletatakse lahti tehnilisi üksikasju, näiteks miks pilt tuleb selline, nagu tuleb - kõik need säriajad, avad jne, räägitakse kompositsioonist, näidatakse profifotograafide fotosid ja üritatakse õpitut kinnistada pildistamisülesandeid lahendades," räägib Tiina Võsumägi.

Edasijõudnute kursustel räägitakse juba spetsiifilisemalt. Samuti on võib võtta osa digifoto ja Photoshopi algkursustest, kus jagatakse vajalikku infot digipiltide töötlemise, piltide salvestamise ja arhiveerimise kohta, digitaalsest fotolaborist arvutis, piltide väljatrükivõimalustest jne.

Photoshopi tutvustamisel on pearõhk oskustel ja nippidel, mis on tarvilikud just fotograafidele. Enamikku õpetatavast saavad pruukida ka tavakasutajad. Selline Photoshopi koolitus kestab samuti rohkem kui üks päev ning kõikides loengutes antakse teema kinnistamiseks kodused ülesanded.

Omal kohal on ka spetsiaalsed stuudiofotokoolitused, kus selgitatakse, kuidas ning milliste vahenditega saab valgust muuta, räägitakse erinevatest valgustemperatuuridest ning sellest, kuidas erinevad temperatuurid tulemust mõjutavad ja missuguse tonaalsusega foto tingivad.

Eesti Foto korraldab koolitusi ruumide pildistamiseks ja samuti teatritöötubasid, kus saab õppida pildistamist muutuvates oludes.

Koolituste korraldajate sõnul on fotokoolitusi korraldama hakatud just üha suurenevast huvist fotomaailma vastu. Aina enam ja enam tekib inimesi, kes soovivad teada saada rohkem kui ainult seda, et nende fotoaparaat teeb plõksu ja jäädvustab pildi.

Selline lootus, et käin algajate kursusel ära ja oskangi kohe pildistada, on asjatu.

Käisin Eesti Foto korraldatud algajate kursusel 2005. aasta kevadel. Olin siis just paar nädalat tagasi ostnud peegelkaamera ning sellega ei teadnud pildistamisest midagi. Ka koolitusel osalemiseks ei olnud eeltingimusi. Arvan, et neile, kes hobi korras pildistamisega juba tegelenud on, see kursus ei sobiks.

Kursusel selgitati fotograafia algtõdesid ja fotovarustuse üksikasju, makro- ja looduspildistamist. Samuti sai kuulda fotograafia kunstilisemast poolest.

Viimases loengus sooviti eelkõige näha kooliajal tehtud pilte, kus on juba kasutatud uusi teadmisi.

Jäin koolitusega rahule, ainult üks stuudioloeng oli väga nõrk. Ka looduseloeng oli rohkem selline piltide vaatamine ja Urmas Tartese fotovarustusega tutvumine kui loodusfotograafia põhitõdede rääkimine.

Minul jäi veidi puudu veel praktilisest poolest, näiteks millal ikkagi särikompensatsioone kasutada. Praktilisi nõuandeid võiks algajatele teooria kõrval julgesti anda.

Selline lootus, et käin algajate kursusel ära ja oskangi kohe pildistada, on asjatu. Selleks oli kursus siiski liiga lühike ja lünklik. Aga samas andis see esimese teoreetilise ja praktilise kokkupuute pildistamisega, esimese piltide analüüsimise kogemuse. Kursuse ajal lugesin ise palju internetist, raamatutest ja ajakirjadest lisaks. Seda soovitan teistelegi.

Algajate koolitusele läksin sooviga eelkõige end veidi fotograafias harida, et oskaksin ära kasutada oma fotoka võimalusi. Neid oskusi ma koolituselt ka sain.

Olin just äsja ostnud uue fotoka, kuid ei osanud sellega midagi asjalikku pihta hakata. Ei teadnud midagi peale automaatrežiimi ja mõne üksikasja veel.

Meeldis eelkõige praktiline osa, sai ise teha fotosid ette antud ülesandel. Sellele anti ka tagasisidet.

Rohkem olekski soovinud praktilist osa tagasisidega, aga selle jaoks oli grupp ehk liiga suur. Õpetus võinuks olla rohkem töötoa laadis. Seda praktilisuse poolt täiendas hiljem Eesti Foto poolt korraldatud talvine fotopäev Varbola looduses, kus oli koos palju loodusfotofänne.

Autor: Helen Tootsi