Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka üle 10protsendine kasv on jätkusuutlik
Viis kvartalit järjest on majanduskasv aina kiirenenud, jõudes 11,6 protsendini. Praktika kummutab seega skeptikute väited, et sedavõrd kiire majanduskasv ei saa olla jätkusuutlik. Saab küll.
Äripäeva arvates suudab Eesti tänu põhiliste majandusnäitajate paranemisele ka järgmised kvartalid kümneprotsendises kasvutempos jätkata.
Üks olulisemaid kiirendusfaktoreid on tööpuuduse vähenemine, teiste sõnadega tööhõive kasv. 2000. a suhteliselt kehvast seisust alates - pea 100 000 töötut ehk 13,6% - on tööpuudus järjekindlalt vähenenud. 2005. a oli töötuid 44 000 ja töötuse määr 7,9%. Kui üle 50 000 inimese rohkem teeb tööd, mille tulemusi Eesti sees või Eestist väljas vajatakse, siis peab ju kasv tulema.
Tööpuuduse kiirele vähenemisele on sekundeerinud keskmise palga tõus 9000 krooni piirimaile - umbes poole SKPst moodustab palk.
Kahtlemata on meie edule kaasa aidanud majanduskasvu mõningane kiirenemine meie eksporditurgudel, eelkõige ELis. Eurostat prognoosib EL-15 riikide majanduskasvu kiirenemist 1,5 protsendilt 2005. aastal 2,2 protsendile sel aastal. Väike elavnemine "vanades" Euroopa Liidu riikides on aidanud kasvatada Eesti eksporti tervelt veerandi võrra (2006. a esimene kvartal).
Eestis on võimsalt jätkanud ehitus, mis kasvas esimeses kvartalis samuti veerandi võrra. Tõsi, ehitus püüab osaliselt lõpetada neid objekte, millega alustati varem.
Palgakasvuga käis kaasas kaupade jaemüügi kasv, mis suurenes eelmise aasta viimases kvartalis 15,6%. Seega, kui põhilised SKP kiirendusmootorid on 15-25protsendisel tõusukursil, siis on pikemaajaline kümneprotsendiline majanduskasv igati realistlik.
Kas on midagi, mis meid tagasi tirib? Kinnisvarapeo tõenäoline lõppvaatus ja laenuintresside kasv - võrreldes parimate päevadega on Euribor tõusnud mitte just palju, aga siiski umbes protsendipunkti võrra. Kuid kinnisvarabuumile ei tõmmanud peamist pidurit Euribor, vaid spekulandid, kes tekitasid ebanormaalselt suure nõudluse osas kinnisvarasektorites. Korterite ja ridamajade läbimüümine üksnes kinnisvaraarendajate eskiiside põhjal ei saa lõputult jätkuda: suurt tükki kahmates sattus ka osa arendajaid plindrisse - ei jätku ehitajaid, ei peeta kinni tähtaegadest, tekivad kohtuvaidlused. Samas on aknad õhtuti pimedad, kuna kokkuahnitsetud kinnisvara on tühi ja müügis.
Kui tööpuuduse vähenemine teeb rõõmu, siis tööjõupuudus teeb muret. Seetõttu võime asuda tõusuharja tipul, kus veelgi suuremaid kõrgusi võtmast takistab töökäte puudus.
Inflatsioon kahandab mängu ilu. Ehkki esimese kvartali 11,6% on majanduse reaalkasv, millest on inflatsioon juba lahutatud, oleks seis kriteeriumide täitmise ja euro kasutuselevõtuga veelgi ilusam olnud. Ilmselt on tegu suletud ringiga: majanduskasv ise toidab osaliselt inflatsiooni ehk "vana" Euroopa kaheprotsendise kasvu korral oleks meil eurod juba taskus.
Äripäev soovis mõni aasta tagasi luua 10protsendilise majanduskasvu klubi, mis ühendaks inimesi, kes usuvad "imesse"; samuti koondaks ideid, mida tuleks eesmärgi nimel teha. Täna võiksid sellesse klubisse kuuluda ilmselt kõik Eestis elavad inimesed.
Autor: ÄP