Valijamees Juhan Särgava - tasakaalukas mahepõllumees

Rüütli-meelne on Särgava mitte erakonna sunnil, vaid südamest. Ta pole sellest kunagi saladust teinud. Saladusi, vassimist ja valetamist peab Särgava üldse labaseks ja ülearuseks. Maamehelik rahulikkus täidab ruumi, kui võtan vastu tugeva terekäe.

Usk vana mehe võimesse uusi trikke õppida annab Särgavale motivatsiooni minna Tallinna ja valida uueks Eesti presidendiks mees, kes võiks stabiliseerida riigi pidevat revolutsioonilist muutumisahelat.

"Parempoolsus on meid viinud pidevate reformidega seisu, kus kriitiline piir on kohe vastas. Järgmiseks on lama," sõnab Särgava mureilmega silmas.

Alati rahumeelne Särgava kirjeldab oma väite kinnituseks situatsiooni, mis Nissi vallas valitseb. Töökäsi on vähe, kuna iga mees, kes kella tunneb või kellel juhiluba taskus, kihutab kohe linna.

"Mul ei ole karjapoissigi alati võtta. Naabridaam, kes bordelli peab, paneb ka poe kinni, kuna töökäsi ei jätku. Vesi on kurgu all ja kohe hakatakse uppuma," naerab Särgava muhedalt ning rüüpab sõõmu kohvi.

Sel talvel vabariigi aastapäeval sai Särgava Rüütlilt Valgetähe ordeni. Ordeni kavaler Särgava on tagasihoidlik, kuid mõjuvõimas mees. Ta on suutnud luua isegi maailma mõistes suure mahefarmi ning muutnud kohaliku toidu ökomaitseliseks. Nissi vallas kolmandat korda volikogu esimeheks valitud Särgavat peetakse meheks, kes pakub kohalikele elanikele kindlust, et vald jääb püsima. Särgava kandideeris ka Riigikogusse, kuid valituks ei osutunud, samuti ei plaani ta minna Riigikokku valiku õnnestumise korral ka tuleval märtsil, põhjendades seda tööga Nissi valla heaks.

Täna ei ole veel õige aeg minna, on Särgava varem kinnitanud.

Lehetu küla keskel asuvas valgete sammastega kontorihoone ees seisab Särgava päevinäinud Ford ning ümberringi laiub elutöö - Saidafarmi maad ja tootmishooned. Suur ökofarm laiutab 1000 hektari suurusel Lääne-Eesti maastikul, lautades ja karjamaadel on 500 looma. Tööd saab 40 inimest.

"Minu poolehoid Rüütlile on põhjustatud ka sügavast murest, et teistsuguse valiku puhul väheneb tähelepanu maapiirkondadele veelgi," selgitab Särgava murelikult.

Kahekordne valijamees Särgava arvab, et talle pandud kohustuses riigile uus pealik valida ei ole midagi eriskummalist.

Särgava peab kummaliseks aga linnades toimuvat lapsikut jagelemist, jagelemist ühise eesmärgi pärast. "Kõik tunnevad, et valimispalagan on läinud üle piiri. Meil oleks nagu situatsioon, kus peretütar jäi ootamatult rasedaks ning nüüd peavad pulmad ka tulema. Naljakas, et meedia suudab sedavõrd mõjutada ning tekitada sellise nääklemise. Tegemist on autoriteeti omavate inimestega, kes on väljaütlemistega tekitanud endale kadedaid vastaseid, kes jalgu trampides ja oma jonni ajades püüavad muutusi läbi viia," muretseb Särgava.

Vestlusringides on tulnud mahefarmer Särgava sõnul välja, et praegune võimul olev pakub president maainimesele järeleproovitud stabiilsust.

"Inimesed on tüdinud revolutsioonist ja pidevast muutusest ning Ilvesest kardetakse muutuste kiirendamist. Võtaks mõnda aega rahulikumalt, tõmbaks hinge ning siis põrutaks edasi. Enam paremale ei saa hetkel minna, seal on sein vastas ning seinast läbi murdes on liigne määramatus," sõnab Särgava.

Seda, et Eesti riigijuhiks võiks olla mees, kellega ei oleks riski, et ta tööpostilt otse Peetruse juurde kutsutakse, Särgava mingiks kohustuseks ei pea. Ta usub, et iga pole Rüütli presidendiks valimisel väga oluline.

Need urbaniseerumispooldaja Jüri Mõisa kuulsad sõnad, mida Särgava kurbusega tõeseks nimetab, tabavad kui nooled. Elupõline maamees, kes sattus Turbasse pärast EPA lõpetamist 1976. aastal, sest tahtis näha Soome televisiooni, tunnetab Tallinna tolmuimejalikku olekut, mis imeb kõik tööpihud põhjarannikule.

"Tõsi on, et linnas on lihtsam, ning nagu ütleb värsiriim: lähme linna kirjutama, oma elu kergendama. Samas ei saa ka lubada, et maapiirkonnad jääks nii hõredaks, et ajust ajuni saab mõõta maad kilomeetrites ning vaja läheb sõjaväelist eriüksust, et maal silma peal hoida," on Särgava murelik.

Saidafarmi omanik on silmnähtavalt uhke selle üle, et elab maal. Näidates pilte farmi külastanud prominentidest ja ekspertidest ökotoidu alal, on tunda rahulolu valitud teeraja üle. Särgava elupõhimõtteks tundub olevat tõdemus, et oluline on sisu, mitte kest. Olles tegev ka Rüütli poolt algatatud Ühiskondliku Leppe Sihtasutuses ning paljudes muudes organisatsioonides, leiab Särgava, et Keskerakonna ja Rahvaliidu vaheline pakt on toimunu tagajärg, mitte initsiatiiv.

Särgava käis ka eelmisel pühapäeval Villu Reiljani grillpeol. Laupäevane valimine pole tema meelest midagi kindlat ning seda näitas ka peoliste meeleolu. "Palju on veel seda soo-osa, kelle valikut ei suuda üldse kuidagi ennustada," märgib Särgava.

Lahkudes surub Särgava mulle pihku Rahvaliidu uue uudiskuulutaja Teataja ning kirjeldab oma valduste keskuse trepil suitsu tõmmates, kui tähtis on see, mida sa teed täna, mida sa teed homme ning milleks sa üldse võimeline oled, mitte kaevata minevikus.

Mul on olnud juhus tunda Juhanit juba kaua aega, alates ajast, mil töötasime Saida sovhoosis, mina siis spetsialisti ja tema direktorina. Meie vanusevahe on väga väike ning sellest ka klapp. Tollal tegime selliseid asju, mida normaalsed inimesed ei teinud või teha ei saanud. Suutsime tuua lühikese ajaga sovhoosi masinaid ja tehnoloogiaid, mida mujal ei olnud. Inimesena on tal perspektiivitunne, haruldane ettenägemisvõime.

Olin 10 aastat Nissist ära, töötasin kaitsejõududes, kuid tagasi tulles leidsin, et ta pole grammigi muutunud. Tegemise tahe pole muutunud. Ainus muutus, et ta on poliitikasse suundunud, kuid vaatamata sellele on eluterve talupojamõistus alles jäänud. Mina ütleks tema kohta, et ta on maa sool.

Tema äraminek siit oleks vallale korvamatu kaotus. Ta on saavutanud poliitikas edu ja sidemeid, aga ta ei kasuta neid oma isiklikuks kasuks. Ühishuvide silmas pidamine on tema puhul põhiline.