Riik maksab hiidtamme eest 400 000 krooni

Keskkonnaministeerium on valmis maaomanikule maksma 400 000 krooni, et ära osta nelja hektari suurune maalapp, kus Eesti puujumalaks nimetatud Tamme-Lauri tamm on teadaolevalt juba ligi 680 aastat juuri ajanud, kirjutas Postimees.

Ka Eesti 10-kroonisele rahatähele trükitud puuhiid on 17 meetrit kõrge ja tema ümbermõõt on 1,3 meetri kõrguselt kaheksa meetrit. Olgugi et tamme on tabanud pikne ning selle tüve õõnsus on betooni täis valatud, on puu täies elujõus.

Maa, millel tamm kasvab, on olnud kogu aeg erakätes. Turistid käisid puuhiiglast imetlemas, pruutpaarid abieluõnne ammutamas ning poisikesed niisama turnimas. Laiema avalikkuse ette tõusis puujumal aga tänavu suve lõpus.

Nimelt otsustas maaomanik tamme alla jääva maa maha müüa. Pakkumistes jäi peale Urvaste vallavolikogu liige Aivo Värton, kes peab samas lähedal edukalt Nõiariigi-nimelist turismitalu. Septembri esimesel nädalal saigi Värtonist Tamme-Lauri maa omanik. Ostuhinna jättis ta eile saladusse.

Keskkonnaministeeriumil oli kaks kuud aega, et looduskaitseseaduses lubatud ostueesõigust kasutada. Mõned päevad enne tähtaja kukkumist andis keskkonnaminister selleks loa.

Küsimusele, miks peab keskkonnaministeerium kogu tamme-aluse maa ära ostma, vastas ministeeriumi asekantsler Olav Etverk, et selle hiidpuu säilimine on oluline nii looduskaitselisest kui ka kultuuriloolisest seisukohast. «Tegemist on ju lausa Eesti visiitkaardi ehk sümbolpuuga, mis on isegi rahapaberile jäädvustatud,» osutas ta. «Kui see kinnistu kuulub riigile, siis saame nii tammele kui ka seda ümbritsevale maastikule tagada parima võimaliku kaitse.»

Kuna tamm asub lagedal ning selle laiad harud paistavad kaugele ära, välistab kogu kinnistu riigile ostmine puu lähedusse hoonete ehitamise ja vaatevälja varjamise, lisas Etverk. Samas on Tamme-Lauri tamm looduskaitseobjekt kogu aega olnud ning 50 meetri raadiuses ei tohtinud seal ka seni midagi ehitada.

Nõiariigi peremehel Värtonil on veel õigus keskkonnaministri käskkiri halduskohtus vaidlustada, kuid ta kinnitas eile, et ei tee seda. «Keegi pole midagi valesti teinud ja mis ma ikka...» sõnas ta. Sellesse, et riik tugevama õigust kasutades temalt maa ära ostab, suhtus Värton kaheti. Ühest küljest on see tema sõnul hea, sest nüüd saab vald ministeeriumilt nõuda tamme ümbruse korrastamist. Siiani tegi seda vald.