Riigikontroll: riik võib 2 miljardist kroonist ilma jääda

Võlgade pikaajaline haldamine on kulukas ja praktikas probleemne, on riigikontrolli seisukoht.

Maareformi käigus erastati maid kuni viiekümneaastase järelmaksuperioodi ja madala intressiga, mida arvestatakse aastas tasumisele kuuluvalt summalt, mitte tasuda jäänud summalt tervikuna.

Riigikontrolli audit näitas, et samu soodustusi, mis riik nägi ette maade esmaostjatele, kasutavad edasi ka need, kellele algne ostja on maa edasi müünud. Seega - selle asemel, et nõuda erastatud maade uutelt ostjatelt väljaostuvõla kohest tasumist, annab riik ka neile maksumaksja arvelt ülisoodsa kingituse - võimaluse jätkata maa eest tasumist järelmaksuga kuni viiskümmend aastat, teatas Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus.

"Erastamisel antud soodustuste eesmärk oli aidata kaasa maa eraomandi tekkele olukorras, kus pangalaenude saamine oli keeruline. Käesolevaks ajaks on maa turuhind üldjuhul kasvanud ja panglaenu on suhteliselt hõlbus saada, seega ei paista erastatud maade järgmistele ostjatele soodustuste ülekandmine olevat põhjendatud," selgitas Riigikontrolli auditijuht Õie Soovik. "Sisuliselt antakse erastatud maa edasimüümisel maksumaksja raha arvel järgmistele ostjatele laenu, seda ilma igasuguse mõistliku phjenduseta. Maareformi seadusest ei tule piisavalt selgelt välja, kas maavanemal on õigus keelduda järelmaksukohustuse ülekandmisest uuele omanikule, mistõttu maavanemad pigem lubavad soodustuse ülekandmist."

Riigikontroll analüüsis maavalitsuste infotehnoloogilisi lahendusi ja leidis, et korras ei ole ka väljaostuvõlgade haldamine, sest maavalitsuse infotehnoloogilised andmebaasid ei toeta võlgade tasumise kontrolli ega sissenõudmise õigeaegset korraldamist. Võlgniku pankroti korral on oht, et riigil jääb erastatud maa eest raha saamata.

2004. aasta lõpu seisuga oli maavalitsuste raamatupidamises kajastatud maa järelmaksunõudeid summas 2,2 miljardit krooni, neist 64,3 miljonit ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena. 2005. aasta lõpuks ulatus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete summa juba 109,3 miljoni kroonini. Maa järelmaksunõuete täitmisest laekus 2004. aastal 386,7 miljonit ja 2005. aastal 404,3 miljonit krooni.

Riigikontroll on seisukohal, et probleem pole kitsalt tehnilise lahenduse leidmises, korrastamist vajab maa järelmaksunõuete haldamisega seonduv tervikuna. Seega pole otstarbekas säilitada ja süvendada vastutuse jagunemist erinevate ministrite vahel. Erimeelsused seoses vastutuse jaotusega siseministri, regionaalministri, keskkonnaministri ja rahandusministri vahel vajavad kiiret ja selget lahendust.