Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Lemmi Kann
- 26. märts 2007 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Paldiski sadam Möldriga tülis
Paldiski linnavalitsus keeldus andmast kasutusluba Põhjasadama kaile, millele linnaametnikud olid kolm aastat varem ehitusloa väljastanud ning veel eelmise aasta aprillis kinnitanud, et "kasutusloa andmiseks takistusi ei ole".Põhjasadama omanike üllatuseks hakkas Paldiski linnavalitsus nõudma maaomaniku luba kai ehitamiseks, mis kinnitatud detailplaneeringu kohaselt oli juba valmis ehitatud. "Ehitusluba on väljastatud vastavalt ehitusseadusele ja Paldiski linna ehitusmäärusele. Kumbki neist dokumentidest ei nõua maa kasutusõiguse esitamist," selgitas Paldiski linnavolikogu esimees Jaan Mölder, miks Paldiski linnavalitsus maakasutuluba kohe ei küsinud. Möldri sõnul tegutses Põhjasadam ilma maaomaniku Eesti Vabariigi loata omal vastutusel."Kuna käesolevaks ajahetkeks on Paldiski linnavalitsusele antud olukord teada, siis lähtuvalt seadusest puudub võimalus kasutusloa väljastamiseks," nentis Mölder.Meetritepikkuse kirjavahetuse tulemusena Põhjasadama, Paldiski linnavalitsuse, Harju maavalitsuse ja maa-ameti vahel selgus tõsiasi, et Eesti riigis ei olegi riigiasutust, kelle pädevuses oleks otsustada merepõhja kui riigivara kasutusse andmine. Eestis levinud sadamaehituspraktika kohaselt on seni piisanud riigi väljastatud veekasutusloast, mis on Põhjasadamal olemas.Seda leitud seaduseauku kasutabki Mölder nüüd Paldiski Sadamate ASi omanike kinnitusel ettekäändena ning tegelikku põhjust tuleb otsida hoopis mujalt. Sadama nõukogu esimehe Aleksei Mürisepa sõnul on Mölder sadama arengut takistanud sellest ajast peale, kui end Möldri sõbraks nimetanud viinatööstur Igor Savenkov, kes oli 24% sadama aktsiate omanik, erimeelsuste tõttu Põhjasadama praeguste suuromanike Nakonetšnõi ja Tšuletsiga oli sunnitud sadamaärist välja astuma. Koos Savenkoviga loobus tulusast sadamaärist ka Paldiski endise linnapea Urmas Kärdi juhitav 25% sadama aktsiate omanik Brando Kinnisvara, mida Mürisepa sõnul esindas Jaan Mölder. Eesti Ekspressi andmetel arvasid Möldri poliitilised vastased toona, et sadama tegelike omanike seas võis olla ka Mölder ise.Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimehe Robert Antropovi sõnul on Mölder sadamaomanikele otse välja öelnud, et nood tegelevad Paldiskis vale äriga ning mingit sadamat sinna kunagi ei tule. "See pilt minu akna all häirib mind," olevat Mölder öelnud.Möldri hinnangul on Paldiski Sadamate ASiga seotud isikud ise oma probleemides süüdi ning oma e-kirjas Äripäevale soovitas ta neil lähtuda Eesti Vabariigi seadustest, nagu seda Paldiski volikogu ja linnavalitsus on teinud.- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.