Külalislahke Mack

Vihma sadas, Tartu maantee kihas autodest, aga restorani räästa all oli mõnus juba enne sisseastumist.

Tänaval polnud parajasti ühtegi hingelist, ainult tihe autodevool, seepärast olin päris üllatunud, et restoran oli rahvast täis.

Kui sellise ilmaga ja nii viletsa asukohaga restoran üles leitakse, tähendab see, et inimestele siin meeldib. Vist meeldib ka ettekandjatele, sest tulijaid märgatakse ja teretatakse.

Mack Bar-b-que hinnad on enam-vähem linna keskmised, aga vesi on tasuta, isegi jääd ning sidruni- ja laimiviile saab tahtmist mööda klaasi tõsta.

Veega on meie restoranides üldiselt kehvad lood. Tallinna kraanivesi pole joomiskõlbulik, võiks söögikohtade veepakkumise järgi arvata - seda ei ole võimalik saada ka pärast mitmekordset palumist ja pudelivesi maksab hingehinda.

Hoidku jumal sööma minnes janu eest, ühes kesklinnarestoranis maksime kolme väikese veepudelikese eest 210 krooni, sest olime unustanud menüüst vee hinda enne kontrollida. Nii et Macki tasuta jagatav vesi liigutas südant.

Mack Bar-b-que tutvustab ennast kui pererestorani ja spordibaari.

Isade ja võib-olla ka emade jaoks on keset ruumi baarilett, mille kohal teleriekraanid viie erineva spordikanaliga, laste jaoks on mängunurk. See sobib keskmise eesti pere elukorraldusega väga hästi - kui lapsed on mängunurka ära paigutatud, saavad isad rahumeeli telekast sporti vaadata ja õlut juua.

Lisaks suurele baariletile ja väiksele lastenurgale on Mackis mitme kujuga ja eri tasapindadel asuvaid laudu, nii on võimalik meeleolule vastavat ruuminurka leida. Päris kahekesioleku nurgakesi siiski pole, lauad on pigem suured kui väikesed.

Menüü on justkui Ameerika klantsajakiri - suur, selgete jaotustega ja väga värviline. On tuliseid roogasid, on pitsat, on hamburgereid, pastat, suppe, kõige rohkem on liha. Kuidas teisiti, ikkagi barbeque-restoran. Jäädes euroopalikult konservatiivseks, valisin klassikalise steigi veise sisefileest - filet mignon'i. Klassikale lisaks sain suure hulga ameerikalikke lisandeid: hapukoorega ülevalatud hiidkartul, värsked köögiviljad, magusad ja pehmed mandariiniviilud, lopsakas kaste. Liha küpsusastet ei küsitud, aga see oli päris paras, lisanditest üllatas mandariin - justkui kompotist võetud, aga sobis hästi.

Lauakaaslane valis päevapakkumiste hulgast barbeque casserol'i: kartulipudru ja lihatükkidega kaste, lisandiks kapsa-porgandisalat. Arvestades päevaprae 55-kroonist hinda, oli maitset ja mahtu rohkem kui küll, eriti hea oli kartulipuder. Maitsmiseks-mekutamiseks pole Mack Bar-b-que mõeldud, kahekäigulisest lõunasöögist saab jagu ainult väga tugev sööja, kolmekäigulisega jääks vist temagi hätta. Lopsakate maitsetega lopsakad road, võiks Mackis kogetu lühidalt kokku võtta.