Venemaa lõikab kasu Serbia dilemmast

Toetades Belgradi lääneriikide vastu, kes on valmis aktsepteerima Kosovo provintsi iseseisvumist, on Gazprom värskelt omandanud kontrolli Serbia suurimas kütusekontsernis NIS ning kinnitanud kokkulepped gaasitoru rajamiseks, mis konkureeriva Euroopa Liidu projekti - Nabucco - küsimärgi alla seavad.

Kokkulepped allkirjastati nädal tagasi Moskvas, kus Serbia presidenti Boris Tadicit võõrustas Venemaa president Vladimir Putin. Nii Tadic, kes on üks kahest kandidaadist pühapäeval toimuvate Serbia presidendivalimiste teises voorus, kui ka Serbia peaminister Vojislav Kostunica tänasid Venemaad toetuse eest.

Teravalt Kosovo eraldumist vastustav Kostunica pole salanud, et NISi erastamisel eelistati Gazpromi geopoliitilistel kaalutlustel. NIS, mille õigeks väärtuseks on hinnatud 2 miljardit eurot, müüdi 400 miljoniga. Algselt plaanitud rahvusvahelisest enampakkumisest loobuti, ehkki huvilisi oleks olnud - OMV, MOL, Lukoil.

Boris Tadici vastaskandidaat on marurahvuslane Tomislav Nikolic, kes sel nädalal samuti Moskvas käis. Nikolic toetab Serbia koostööd Venemaaga, kuid tema tagasihoidlikumast vastuvõtust järeldab Vene leht Kommersant, et Moskva eelistus on pigem Tadic. Tadicit peetakse läänemeelseks kandidaadiks.

Brüssel hoiatab, et Nikolicit valides keerab Serbia Euroopale selja ja valib isolatsiooni. See poleks aga kasulik ka Gazpromi ärihuvidele.

Euroopa Liidu laienemisvoliniku Olli Rehni sõnadega seisab Serbial ees valik "natsionalistliku mineviku ja euroopaliku tuleviku vahel".

Et serblased hääletaks Tadici poolt, vilgutab Brüssel Serbiale rohelist liitumistuld. Mullu parafeeriti ELi ja Serbia stabilisatsiooni ja koostöö leping, mis on liikmeks saamisel esimene samm. Enamik ELi riike olnuks valmis lepingut ka allkirjastama, kuid Holland tõmbas sel nädalal pidurit. Serbia pole täitnud olulisimat liitumistingimust ehk välja andnud sõjakurjategijaid, kes Hollandi rahuvalvajate nina all tapsid 1995. aastal Srebrenicas 8000 Bosnia noorukit ja meest.

Holland manitseb ELi oma väärtusi mitte maha müüma. Venemaa on aga saanud järjekordse signaali nappivast üksmeelest 27 liikmega liidus.