Läbipõlenud juht vaevleb ajapuuduse kinnisidee käes

Läbipõlenud juhi jaoks on tööst saanud kinnismõte, teda vaevab pidev ajapuudus ja ületundide tegemine on tavaline.

Läbipõlemisega on seotud ka ebaõiglase kohtlemise kogemine, kehvad karjäärivõimalused ja tööga seotud ebakindlus, selgus EBSi ja Jyväskylä ülikooli tehtud uuringust.

Kui töö takistab juhi osalemist pere ühistes tegemistes ja nõuab pere unarussejätmist, siis on tõenäoline, et juht on rohkem läbipõlenud. Sarnaselt on kõrgema läbipõlemistasemega seotud ka olukord, kus juhi pereelu pinged ja mured nõrgendavad tema töövõimet ning koduse stressi tõttu on tal raskusi tööl keskendumisega.

Naissoost juhtidel palgataseme ja läbipõlemisnäitaja vahel statistiliselt olulist seost ei esine, küll aga on teiste meesjuhtidega võrreldes väiksemapalgalisemad mehed rohkem töös põrunud.

Vähem läbipõlenud juhid olid küsitluse alusel optimistlikumad ja kõrgema eneseaustusega. Tööd tehes kogevad nad teistest sagedamini nn voo (inglise k flow) tunnet - see on tunne, et oled energiast pakatamas, töö inspireerib ja innustab, sellesse süvenemine on nauditav. Ka juhi eetilisel käitumisel näib olevat kaitsev mõju.

Kui sisekliima töökohal on hea - personali omavahelised suhted on üksteist toetavad, õhkkond on avatud ja koostöö on normiks, mitte erandiks, siis on juhid vähem läbipõlenud.

Vähem läbipõlenud on ka need juhid, kelle töö pakub rohkem vaheldust, iseseisvust, vastutust, võimalusi oma oskusi kasutada, huvitavaid ülesandeid ning annab võimaluse mõjutada oma töötempot, töö planeerimist, töömeetodeid ning tegevusviise.

Ka juhi pereelu mängib olulist rolli - mida suurem on kodu positiivne mõju tööelule (pereelust saadud armastus ja austus aitavad tööl endasse uskuda, pereelu aitab lõõgastuda ja pakub võimalusi asjade lahtirääkimiseks), seda madalam on juhi üldine läbipõlemistase.

Sarnaselt kaitseb põrumise eest ka see, kui tööl arendatud ja vajalikud oskused on kasulikud ka kodus.

Läbipõlemisega toimetulemisel on abiks oma tegevuse ja taotluste ümberhindamine, ajajuhtimise erinevate strateegiatega tutvumine ja nende rakendamine, sobiva aktiivse puhkuseviisi leidmine, lõõgastumaõppimine. Neile, kes sooviksid terapeudi nõu, on välja pakkuda mitmeid erinevaid võimalusi ja psühholoogilise nõustamise suundi - allakirjutanu isiklik soovitus oleks proovida tõestatult tulemuslikku kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, aga kuna inimesed on erinevad, siis ei ole välistatud ühegi psühhoteraapia suuna võimalik sobivus.

Autor: Kati Tillemann