Pööningukorrus nõuab üksmeelt

"Tegime pööningu ja keldri kohta notariaalse kasutuskorra lepingu, edaspidi plaanime mõttelised osad reaalosadeks muuta, siis peaksid need lisapinnad olema ka automaatselt reaalosadesse kuuluvad," selgitas Kalamajas 20. sajandi alguse kahekorruselise puitmaja pööningu väljaehitamise sujumist elanik Inge Mehide.

Majas tagas täieliku üksmeele elanike võimalus laiendada ülemised kortereid pööningule ja alumised keldrisse. Tulemusena saabki igaüks midagi käegakatsutavat.

"Pabereid ajas ühistu ligi pool aastat, pööningut ehitan välja septembrist," lisas juba viimistlustöödele pühendunud Mehide.

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi tõdes, et kui katusealune ruum täis ehitatakse, siis tahab ka seda keegi endale. Et pööning kuulub kõigi korterite kaasomandisse, siis tuleb saada kõigi korteriomanike nõusolek.

Tema seletusel võibki just siin peituda pööningu katusekorruseks väljaehitamise põhiline pidur.

Kui pärast vaidlusi on üks korteriomanik ikka vastu, siis saab ühistu teda hageda kohtus korteriomandiseaduse paragrahv 8 põhjal.

"Tihti minnakse väljapressimise teed ja oodatakse rasvast ümbrikku," kirjeldas Mardi ehitusbuumiaegset vastuseisu kujutavat moetrikki.

Et selliseid asju ennetada, soovitas ta ühistul lasta pööning ja selle võimalused kinnisvaraekspertidel ära hinnata - siis kujuneb väljaehitamise soovidele argumenteeritud alus. Sellele võiks vastuolija vastata kirjalikult ja argumenteeritult.

Samas paneb ta väljaehituse ihalejatele südamele, et ettevõtmine oleks tõesti kõigi korteriomanike huvides.

Näiteks saab ülejäänud maja pööningupinna uue omaniku arvel hüvena uue katuse, tehnosüsteemide remondi või maja korrastamise muul moel.

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier soovitaski kortermaja pööningu väljaehitamist alustada just kõigi kaasaomanike kirjaliku nõusoleku saamisest, muidu pole muude dokumentide väljaajamisele mõtet hakata aega raiskamagi. Eramute puhul võib kohe alustada ehitusloa taotlemisest.

Kuna pööningu väljaehitamine on hoone põhikonstruktsioonide muutmine, siis läheb ehitusluba vaja igal juhul.

Liiatigi muutub ju senise külma pööningu tuulutus katusealuste elamispindade valmides sootuks teistsuguseks.

Esimese sammuna soovitab ta lasta teha eskiisprojekti, mille peale võikski koguda kõigi kaasomanike nõusolekut kinnitavad allkirjad. Eskiisprojekt tuleb viia piirkonna arhitektile näitamiseks.

Arhitektuurse eelprojekti tegemiseks annab omavalitsus projekteerimistingimused kuni poole kuuga.

Tingimuste põhjal võidakse nõuda miljööalasse jääva maja puhul muude kooskõlastuste hulgas ka muinsuskaitse oma.

Vigadeta arhitektuurse eelprojekti puhul saab ehitusloa kätte 20 päeva jooksul. Muidu hakkab projekt pingpongipallina vigadelappimiste tuules omavalitsuse ja projekteerija vahel aega neelama. "Kui projekt on korras ja ehitusluba olemas, võib töödega alustada kasvõi homme," lisas Seier.

Tööde alustamisel tuleb esitada omavalitsusele tööde alustamise teatis kolme tööpäeva jooksul.

Samas hoiatas Seier, et väljaehitatud pööningule peab kasutusluba taotlema iga kaasomanik eraldi.

Kui puitsõrestikhoones pööningut välja ehitatakse, on asi ehitustehniliselt sandim. Kui tegemist on palkseinte, plankseinte või kivimüüridega, siis on asi lihtsam.

Näiteks möödunud sajandi alguse lihtsakoelised sõrestikseintega puumajakesed võivad olla üsna nõrgad, seevastu 1930. aastatel valminud kivitrepikojaga nn Tallinna majad on väga tugevad.

Pööningule korruse tegemisel tuleb viimane prussi- või palgivöö üle vaadata.

Katusekonstruktsiooni muutmisel võib kasutada ka 5 × 15 cm ristlõikega prusse, kuid nende kinnitamisel ei tasu vaid kruvidele ja naeltele lootma jääda.

Kindlasti on vaja kasutada läbivaid polte.

Kui sa töömeestele peale ei käi, siis nad liidavadki prussid omavahel nurgikute ja kruvikestega ning konstruktsioon saab vedel.

Lisaks võib selline konstruktsioon tormiga lahti tulla.

Katuse kaldpinnale tuleks kindlasti panna soojustust 25 cm. Soojajuhtivus peab olema 0,25. Nõukogude ajal loeti heaks juba soojajuhtivust 1,6.

Samas, meie kliima tingimustes pole plekk-katuse alla mingit kilet vaja - see ajab katusealuse umbe ja ajapikku tekib ikkagi kondensvesi, mis ajab kõik mädanema.

Tagada tuleb katusekattealune tuulutus räästast sisse ja katuse harja otstest välja. Siis kaob kõik toasisene niiskus ja tuulutus sarnaneb tavalisele külmale pööningule.