Raudtee noolib konteineri raha

Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võib vagunite tagasisaamine vahel tõepoolest aega võtta.

"Aeg-ajalt viibib Kasahstanis kuni 50% Eesti Raudtee konteinerplatvormidest. Lisaks need, mis on sinna teel ja sealt tagasiteel, ning teistes Kesk-Aasia riikides ringlevad platvormid," möönab Glase.

Kasahstan kasutab platvormvaguneid paar-kolm nädalat oma sisevedudeks ning seejärel saadab tagasi.

"See põhjustab meil aeg-ajalt vagunite põuda. Vagunite kiire tagasisaamine sõltub eelkõige kasahhide heast tahtest. Omalt poolt saame aastas 120 päeval kuulutada välja nn kiire tagastuse režiimi kõigile raudteedele. See tähendab, et vagunid tuleb saata omanikule viivitamatult tagasi pärast kauba mahalaadimist," lisab ta.

Kasahhide nöögist hoolimata on konteinerrongide liiklus mullusega võrreldes oluliselt tihenenud.

Kui möödunud aastal sõitis näiteks Tallinna-Moskva liinil kokku 20 konteinerrongi, siis tänavu esimeses kvartalis juba 19.

Tallinna-Almatõ konteinerrong alustas kaubareise tänavu märtsis. Siiani on väljunud neli rongi.

Eesti Raudtee loodab aasta lõpuks Moskvasse saata 70-80 rongi ehk 7000-8000 TEUd ning Almatõsse 10-15 rongi ehk 1000-1500 TEUd.

Peamiselt veetakse rööbastel Eesti kaudu itta masinaid ja seadmeid, sealhulgas kasutatud autosid, konserve ja keemiakaupu. Tagasi tulevad konteinerid aga valdavalt tühjalt.

"Konteinerveo hind sõltub üldjuhul konteineri suurusest ja marsruudist. Lepingulised hinnad on raudtee ja kliendi vaheline suhe. Lepingulistel parteritel on võimalik saada soodsamaid tingimusi," ütleb Glase.

Konteinervedude käive Eesti sadamates on kasvamas, mis tähendab veomahtude kasvu ka raudteel.

Seetõttu on Eesti Raudteel lähiaastatel plaanis praegust, umbes 700platvormilist konteinervagunite parki suurendada ligikaudu 2250-2500 vagunini.

"Meie võimaluste juures ei teostu see siiski enne 4-5 aastat," tunnistab ta.

Konkreetne maksumus selgub Glase väitel vastavate hangete tulemusel, kuid praegu on uue platvormvaguni hind umbes 70 000 USA dollarit (ligikaudu 693 000 krooni - toim).

"Lisaks otsime aktiivselt võimalusi, kuidas sõlmida leppeid teistele omanikele kuuluvate vagunite kasutamiseks," lisab Glase.

Transiidiekspert Raivo Vare usub konteinerrongide tulevikku, aga paneb Eesti Raudteele südamele, et firma laiendaks konteinerrongide haaret ja avaks uusi liine.

"Praegu veetakse raudteel väga vähe konteinereid. Näiteks Eesti kogu senisest isegi väikesest konteinerite hulgast 9%, Venemaal aga üleüldse kõigest 0,6%. Kasvupotentsiaal on tohutu ja ka areng on tulemas kiire," usub Vare.

Tulevik sõltub tema hinnangul kahest asjaolust: raudteekonteinerplatvormide piisavast hulgast ning Vene raudteetolliterminalide võimsuse arengust peamiselt Moskva piirkonnas.

Kas tulevikus oleks mõistlik laiendada konteinerrongide haaret?

"Oleks. Eelkõige kasvatades Moskva piirkonda suunduvaid mahtusid, sest Vene sihtturu süda asub seal. Juba 2012. aastal prognoositakse Moskva saamist Euroopa (!) suurima mahuga tarbimispiirkonnaks, aga tarbekaupade turg on sada protsenti konteinervedude turg," leiab ta kui asjatundja.

Vare arvates peaks panustama Nižni Novgorodi, Jekaterinburgi ja Kaasani konteinerrongide marsruutidesse.

Kuidas mõjutab konteinerrongide tulevikku hiinlaste konteinerterminal? "See loob eeldused märgatavaks raudteevedude kasvuks, sest selle terminali konfiguratsioon on tehnilisest just raudteelaadimissõbralikum, võrreldes praeguste väga piiratud võimalustega," lisab ta.