Ukraina: ahvatlev, kuid odav

Samas ütlevad Eesti ettevõtjad, et Ukraina hinnatase on madal, mis muudab tegevuse keeruliseks.

Visiidil enim positiivseid jooni leidnud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht ja delegatsiooni liige Sirje Potisepp märkis, et Eesti ettevõtjail oleks Ukrainas liikumisruumi küll. "Näiteks kala puhul ma konkreetselt uurisin asja, kalaturust on 60 protsenti impordi käes. See on meeletult suur maht, kusjuures nad on ise kalaga päris hästi varustatud," märkis Potisepp.

Samas märkis ta, et pigem tasuks sealsele turule minna kohaliku tootja, mitte siit eksportijana. Kuigi Ukraina liitus hiljuti WTOga, on seal importtoodetele kehtestatud tollimaksud. Riik kaitseb oma turgu, Eesti ja Ukraina vahel aga on tollimaksude teemal käimas läbirääkimised.

Potisepal oli visiidi käigus võimalus külastada ka üht väikest gastronoomiakauplust, mis tema sõnul jäi Eesti tasemele tugevalt alla. "See, mis seal väikeses poes oli, ei kannatanud küll mingit kriitikat. Meie tarbija ei rahulduks sellega. Samuti on poodides koguseliselt väga palju kohalikku alkoholi, mis on väga odav. Õllest võidutseb seal Obolon. Miks seal pole näiteks head Eesti õlut?" viskas Postisepp küsimuse õhku, kuid märkis, et praegu taandub kõik siiski aktsiisi ja tollimaksude taha.

"Kalandusele on Ukraina turg olnud ikka oluline. Eesti kalandusettevõtted kauplevad Ukrainaga juba väga pikka aega ja sidemed ettevõtete tasandil on loodud. Me loodame ikka, et maht suureneb. Mõne toote puhul hakkab kohalik tootmine arenema, nüüd tuleb siis kas kaasa lüüa ja ise investeerida või uusi tooteid välja mõelda," kommenteeris Eesti Kalaliidu liige ja Hiiu Kaluri juht Toomas Kõuhkna.

Tollimaksud tema sõnul suuremat probleemi ei valmista. "Pigem on siin see küsimus, et importöörid ei saa piiri peal makstud käibemaksu tagasi. See on probleem ja see on juba riiklik küsimus," lisas ta.

Valmistoidutootja Salvest Ukraina turu peale kuigi aktiivselt ei mõtle. "Ei, neil on tooraine ju hulga odavam kui meil," vastas ettevõtte tegevjuht Tamara Gaubenko.

"Me käisime eelmisel sügisel Ukrainas ja tutvusime olukorraga, kuid praegu on meie tooted nende jaoks liiga kallid. Eelmisel sügisel kohtusime ja arutasime asju, meil on seal ka kolleegid, kes proovisid meie tooteid müüa oma kaubamärgi all ja ka need ei läinud läbi," märkis Gaubenko.

Samas ei välistanud ta võimalust mõne aja möödudes uuesti proovida.

Sel nädalal Ukrainas olnud põllumajandusministeeriumi delegatsioon eesotsas minister Helir-Valdor Seederiga allkirjastas sealse ministeeriumiga majandus- ja teaduskoostöö memorandumi.

"See oli selline üldisem memorandum, selle kohaselt peaks tulema nüüd ka täpsem tegevuskava. Soovime teadus- ja haridusalast koostööd teha ning ka veterinaariaalast koostööd. Loodame jõuda sertifitseerimise lihtsustamiseni," kommenteeris minister.

Seeder rõhutas, et hea oleks Ukrainaga suhted sisse seada enne, kui nad saavad Euroopa Liidu liikmeks. "Turg on suur. Kui me juba enne nende Euroopa Liitu saamist teeme eeltööd ja loome suhteid, siis on see meile suur eelis - juba täna tuleb tegutseda," märkis Seeder.

Minister lisas, et kohtumisel Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga rõhutas viimane, et Ukrainale on väga oluline Euroopa Liidu ja NATO suund.

Keegi ei oota meid sinna (Ukrainasse - toim), ja kui hakata mõtlema, mismoodi sinna turule tungida, siis nendele turgudele ei minda nii, et hakatakse õlut vedama, vaid nii, et ostetakse tehas ja hakatakse õlut seal tegema.

Meie A. Le Coqi Premium on näiteks müügis Venemaa suuremates kettides, aga see müük on tagasihoidlik ja kui hakata üle kogu Venemaa reklaami tegema, oleks kahjum väga suur.

Samamoodi võiks küsida, kus see Ukraina õlu siis Eestis praegu on. Kunagi Obolon ju oli siin, plastpudelis ja väga odav, aga nüüd on Eesti tootjad üle. Eestis on selles mõttes lihtsam, sest siin on venelased ja ukrainlased olemas, kuid Ukrainas kahjuks eestlasi ootamas pole.

Autor: Kaisa Tahlfeld