Ei tahaks küünlaid asjata põletada

Eile avaldatud rahandusministeeriumi uus majandusprognoos on igatahes realistlikum kui suvine, augustis tehtud ettevaade. Tulevaks aastaks ootas ministeerium majanduskasvuks veel 2,6 protsenti. Nüüd on ta -3,5 protsendiga isegi pessimistlikum kui Swedbank, kes ennustab -2, aga optimistlikum kui SEB - prognoos on -4 protsenti. Vahemikku -4 kuni -2 mahub veel Nordea -3,3 protsendiga.

Majandusprognoose teevad muudki organisatsioonid. Näiteks Eesti Tööandjate Keskliit käis volikogu koosolekul eile välja koguni kuni -5 protsenti. Käib justkui võistlus, kes süngema pildi järgmisest aastast maalib.

Äripäeva meelest on realistlikumast prognoosist tähtsam see, mida valitsus nüüd selle teadmise ja uute numbritega peale hakkab - kuidas see mõjutab tuleva aasta riigieelarvet, kui palju ja kuidas õnnestub eelarvet kokku tõmmata, et mahtuda veel Maastrichti kriteeriumi alla. Kui puudujääk on väiksem kui 3 protsenti SKPst, siis näidatakse ka eurole rohelist tuld.

Padar kinnitas eile valitsuse pressikonverentsil, et inflatsioonitempo aeglustumine - tulevaks aastaks prognoosib ministeerium 4,2 protsenti - võtab ära peamise takistuse euroga liitumiselt. "Praegune keeruline aeg annab meile seega ideaalse võimaluse liikuda eurol põhineva Euroopa majandusruumi poole," ütles Padar.

Tahaksime koos rahandusministriga rõõmustada selle üle, et euro juba paistab, kuid "ideaalseks" on võimalust nimetada palju. Euro kriteeriumide täitmisega näib sedamoodi, et kord nokk kinni ja saba lahti... Ehk kui on eelarve ülejäägiga, on inflatsioonitempo liiga kiire, ja kui inflatsioon taltub, kukub eelarvepuudujääk liiga suurde miinusesse.

Praegu on meil vaid peaminister Andrus Ansipi sõna, et täidame need kaks kriteeriumi 2010. aasta lõpuks ja euro on käibel aastast 2011.

Kolmanda kriteeriumiga - riigi laenukoormusega - poleks meil probleeme ka siis, kui võtaksime veel laenu nii eurotugirahade rakendamiseks kui ka eelarvedefitsiidi hoidmiseks allpool -3 protsenti SKPst (praegu on riigi laenukoormus 3,5 protsenti SKPst, võib aga olla kuni 60).

Nii Ansip kui ka Padar on selle aasta sees juba mitu korda oma sõnu söönud. Tuleva aasta lõpuni on 13 kuud, ees on raskeim aeg, seda mitte ainult meil, vaid analüütikute ennustuste kohaselt on oodata finantskriisi kasvamist maailma suurimaks majanduskriisiks.

Ansipi ja Padari sõnast kindlam on euro. Ja tõsiasi, et euro tuleb meile kallilt, läbi ränga kriisi kätte. Peaasi, et valitsejad ei jõua eurotsooniga liitumist ära rikkuda. Et me küünlaid asjata ei põletaks.

Autor: ÄP