Eesti riigil SMS-laenaja mured

Igapäevane eelarve on miinuses, järgmise kuu sissetulekud kahtlased ja säästud kahanevad nagu viski alkohooliku baarikapis. Peaks laenu võtma, aga ainuke pakkuja on röövellike intressidega liigkasuvõtja. See võib osutuda peagi mitte ainult õnnetute kodanike, vaid ka Eesti riigi koledaks reaalsuseks.

Majanduse kiire kukkumine on viinud Eesti riigi usaldusväärsuse maailma silmis ohtlikult madalale. Kui majanduskriisile hakkab sekundeerima usalduskriis - lõpuks külmutas maailmas laenud usalduse, mitte raha nappus - siis kannatame veelgi tõsisemalt, kui meie olukord eeldaks. Üks põhioht: me ei saa mõistlikel tingimustel laenu.

Tänane Äripäeva kaanelugu annab tõsise signaali sellest, millisele tasemele meie usaldusindeks on langenud. Kaubanduspartnerid nõuavad nüüd ettemaksu ka firmadelt, kes seni on igati korrektselt käitunud. Suured Euroopa kindlustusfirmad jätavad aina tihedamini kõik Balti ettevõtted kindlustusest ilma.

Eestit kummitab see, et meid vaadatakse ühtse Balti piirkonnana. Väike näide: Bloomberg kirjutas reedel, et "Läti, Leedu ja Eesti seisavad silmitsi tänavarahutustega", nagu oleks ka Eestis juba kivid varutud. Valitseb konsensus, et kui Läti valuutaga peaks midagi juhtuma, siis ei pääse devalveerimisest meiegi. Tõsi, meie riigireitingud on esialgu veel muutmata jäänud, erinevalt teistest Baltimaadest. Kuid väljavaateid on samas negatiivseks korrigeeritud. Ning investorite silmis laiemalt on kõik Baltimaad nii nõrgad, kui nõrk on meie kõige nõrgem lüli.

Sellistes tingimustes kaalub Eesti riik praegu laenu võtmist (ametlikke läbirääkimisi rahandusministri andmeil ei peeta, kuid võimalusi kaalutakse). Rahandusminister Ivari Padar on tunnistanud, et meile seatud tingimused võivad väga ebasoodsaks osutuda. Eesti eksperdid on pakkunud, et meie laenuintress oleks 8-10 protsendi kandis. Võrdluseks: Lätilt küsis IMF 3,5protsendilist intressi.

Turuhinnad oleksid kõrgustel, mis meenutaksid pigem SMS-laenu intresse. Indrek Neivelt märkis eelmisel nädalal Äripäevas, et keegi peale Euroopa Komisjoni ja IMFi meile praegu laenu ei annaks.

Tingimused muudaks veelgi halvemaks tõsiasi, et oleme oma reservide kallale läinud ja juba aasta pärast võib neist olla järel vaid mälestus. Aga reservid oleksid laenu tagatiseks ehk annaksid meile suurema kauplemisruumi.

Ja miks peakski maailm Eestit usaldama? Veel hiljuti tagusime endale vastu rinda - meil ELi madalaim laenukoormus, suured puhvrid. Nüüd aga sõidame mäest alla, nagu oleks meile uisud jalgade alla kruvitud. S&P kärpis isegi euromaa Kreeka riigireitingut. Praegu kavatsevad väga paljud riigid riiklike abipakettide tarvis laenu võtta. Vähem usaldatud riigid ei pääse löögile või peavad maksma hingehinda.

Autor: ÄP