Euroopa Liit ütles EI!

Euroopa Liidu erakorralisel tippkohtumisel anti Ida-Euroopale äärmiselt selge sõnum - uppuja päästmine on tema enda asi.

Millised infokillud siis välja on tulnud? Ühtset päästmise paketti ei tule. Lääne-Euroopa riigid, aga ka Ida-Euroopa riigid hakkasid abivajajaid vastandama, selle asemel, et leida ühtsed nimetajad antud probleemistikus. Kui kellelgi on abi vaja, siis suunatakse ta IMFi ja teiste rahvusvaheliste organsatsioonide ukse taha rahasappa. Rahvusvahelised organisatsioonid panidki kokku üliväikese abipaketi - 24,5 mld eurot. Iseenesest on number kaunis suur, kuid Ida-Euroopa peab tänavu tagasi maksma või pikendama 300 miljardi euro ulatuses laene.

Kaks äärmiselt selget ühist joont on Ida-Euroopa riikidel, ükskõik kuidas neid vaadata. Nii Lääne-Euroopa kui ka maailmamajandus tõmbub kokku. See tähendab, et eksport muutub raskemaks, kuna koguseline nõudlus väheneb.

Teine probleemistik seisneb finantseerimises. Üleilmse pangandussüsteemi soov või vajadus on võtta võimendust maha, mis tähendab väiksemat valmisolekut laene anda või olemasolevaid isegi pikendada. Kapitalivood, mis näiteks investeeringute osas oli pikka aega Kesk-ja Ida-Euroopa jaoks soosivad ehk raha voolas riiki nii otseinvesteeringute kui ka portfelliinvesteeringute vormis, on ringi keeranud - raha voolab piirkonnast välja. Kui Lääne-Euroopa oleks olnud valmis riski võtma, võinuks saada Ida-Euroopa majandused halvemast säästetud ja ühtlasi Lääne-Euroopa pankade Ida-Euroopa riskid kaetud. Nüüd on valmisolek päästa Lääne-Euroopa pankasid alles siis, kui need on tõsiselt hädas. Kui need pangad kapitaliseeritakse, ei tähenda see leevendust Ida-Euroopale, kui pangad käituvad nagu Swedbank ja tema Balti tütarpangad. Lihtsalt päästetud pankade valmisolek võtta riski kasvava riskiga Ida-Euroopas kahaneb. See tähendab, et pangad ei ole valmis suurendama laenuportfelli, välja arvatud juhul, kui hoiused kasvavad.

Kuna Ida-Euroopa on majandusi üles ehitanud odava ja sisuliselt piiramatu laenuressursi kättesaamise ootuses, kus äriplaanid ehitati üles põhimõttel - finantseerime pikaajalisi äriprojekte lühiajaliste laenudega ja siis pikendame neid - enam ei tööta. Kui võtta vabalt ujuvate valuutadega Ida-Euroopa maad, siis seal on olukord eriti halb. Näiteks poolakad, kes olid eriti uljad laenu võtjad Šveitsi frankides, on kogenud laenumaksete kahekordistumist, kuna zlott on nõrgenenud. Sissetulekud on aga zlottides. See jätab äärmiselt vähe võimalusi kasvatada hoiuseid pankades või ka tarbimist. Kui import jätkuvalt ületab eksporti, siis ei ole võimalusi, et piirkonda tekiks juurde raha, millele saaks majandust üles ehitada. Sisuliselt on piirkond jäetud vegeteerima. Majanduse abipakettide loomiseks puudub riikidel raha. Nokk kinni, saba lahti. Arusaadavalt on Lääne-Euroopa riikidel äärmiselt raske võtta vastu abiotsus.

On ju nende enda majandused raskes seisus ja vajadus pidada kinni kolmeprotsendisest eelarvepuudujäägi kriteeriumist. Leidub ka oma riigis sektoreid, kus abi vaja.

Ometigi jätab selline suhtumine lõppkokkuvõttes äärmiselt halva mulje ELst. Peame mängima samade reeglite järgi (eurole üleminekuks), kuid ei saa samalaadselt osa selle positiivsetest külgedest. Ikka on üleval valuutakursirisk, samas ei lase karmid Maastrichti kriteeriumid majandustele restarti teha.

Mulje on selline, et riikidel on oma särk lähemal ja jutt, et Euroopa ühine asi peaks olema ülim riikide huvide üle, tundub suisa küüniline. Samal ajal abistatakse Euroopa riikides täiesti jaburalt ja üüratutes mahtudes põllumajandust. Palju on räägitud vajadusest seda muuta, kuid ilmselt ei juhtu see enne 50 aastat - kisklemine riikide vahel vihjab sellele. Bürokraatiamasin jahvatab aeglaselt edasi. Arvestades, et rahahulga kasvamine, mis oleks eelduseks majanduse paranemisele, on ebatõenäoline, tasuks Ida-Euroopast investorite raha eemal hoida. Sama kehtib ka Lääne-Euroopa kohta, kuna Ida-Euroopast võidakse saada suurem koslep kui USA rämpshüpoteegi probleemidest. Tundub, et Aasias võidakse säästude abil või USAs ja Suurbritannias hullumeelsete abimeetmete abil saada juhuslikult ehk majandus varem jalule kui euroalal. Kesk ja Ida-Euroopa valuutad, Rootsi kroon ja euro kukkusid eile valuutaturgudel, kuna EL ei soovi tegeleda KIE problemaatikaga. Kesk-ja Ida-Euroopa aktsiaturud kukkusid eile 5 1/2 aasta madalamale tasemele.

"Uudiste puudumine EList annab tunnistust, et probleemi ulatusest ei ole ikka veel aru saadud," ütles Barclays Capitali valuutastrateeg Christian Keller eile Bloombergile. Vaatame siis edasi, kui kallilt kriis meie piirkonnale lõppeb.