Plekiprofiili paigaldus jõukohane igaühele

"Erinevalt valtsplekk-katusest kinnitatakse profiilplekk-katused kruvidega," toob plekk-katuste paigaldamisega tegeleva firma OÜ Plekk-katusemeister juhataja Jaanus Aedla esile profiilkatuse põhilise erinevuse traditsioonilisest plekk-katusest. Lisaks kinnitusviisile erineb profiilkatus valtsplekk-katusest ka oma välimuse poolest. Erinevalt esimese sileda tavaliselt tsingitud plekipinna vaheldumisest kõrgete valtsidega võib profiilkatus omada üsna mitmesuguseid välimusi: alates lihtsat trapetsmustrist, lõpetades kivikatuste järeleaimamisega kõikvõimalikes värvides.

Samas, nii nagu valtsplekkki, ei sea ka kerge profiilplekk katusekonstruktsiooni suhtes Aedla kinnitusel mingeid erilisi ettekirjutisi. Ainult üht asja ei tohi paigaldaja kunagi teha: tükeldada tahvlit ketaslõikuriga. Plaati tuleb alati lõigata plekikääridega. Ketaslõikur kütab tahvlipleki kuumaks ja see hakkab pärast servadest kiirelt roostetama.

Katusepaigaldaja FIE Mart Riebergi seletusel pääseb profiilkatuse puhul veidi hõredama sarikate ja roovlaudise sammuga. Teisalt aga võimaldab erioskusi nõudev valtsplekk lahendada katuste kõikvõimlike kujudega keerulisi sõlmi: tornikoonuseid, kaari, nõgusid jne.

Plekk-katuste osi tootva ja katuseid paigaldava ASi Toode müügijuhi Erki Loigomi sõnul saab profiilkattega katta kuni viiekraadise kaldega katuseid. Näiteks valtsplekk-katuseid saab teha veekindlatena kuni kümnekraadise kalde puhul. Kuid profiiligi puhul kehtib Aedla soovitus, et mida madalam kalle, seda tihedam olgu roovitis.

Nagu valtsplekk-katuski, säilib profiilplekk-katus kõige paremini külma pööninguga, kuna siis on tagatud selle pinna all võimalikult välisõhusarnane temperatuur. Samuti on olgu alati tagatud ka tuulutus räästa alt harjani välja, lisaks pole siis vaja ka mingit aluskilet.

Katuslae puhul aga peab olema alt tulevat niiskust takistav aluskile, lisaks peab säilima eeskujulik ventilatsioon räästastest harjani. Vastasel juhul võib eriti kevadel ja talvel, kui temperatuur ööpäevas palju kõigub, tekkida profiilpleki alla katust ja konstruktsioone kahjustav kondensaat. Selle vastu aitab Aedla kinnitusel ka lae korralik soojustus.

Kuna plekk-katuste puhul libiseb lumi tihti kiiresti ja ühe korraga alla, peab katusele panema ka lumetõkked. Ühelt poolt need kaitsevad inimesi ohtlikult suure lumekogusega pähe saamise eest, teisalt kaitsevad ka ripprenne. Samas saab Aedla kogemustel panna ka profiilplekk-katusele valtsitud katusepealsed rennid, mis töötavad ühtlasi ka lumetõketena.

Profiilpleki materjalina kasutatakse valdavalt 0,5 mm paksust plekki.

Siiski on profiili pressitud pleki puuduseks selle kohati väga väikeseks muutunud paksus. Seetõttu sellistest kohtadest võib katus enneaegu läbi roostetada, hoiatab Aedla. Lisaks hakkab profiilplekk hakkab tavaliselt roostetama värvikahjustuste kohtadest. Roostealdid on ka kruviaugud.

Kahjulikult mõjub katuse kattele korstnaladumisel koristamata jäetud segu. Samuti ka korstnast niredena alla voolav happeline korstnakondensaat.

Nagu valtsplekk-katuse puhul, soovitab Aedla kevadel ja sügisel tutvuda katuse olukorraga. Puhastada selle rennid, õnarused, nurgad okastest-lehtedest. Sügiseti tasub eriti puuderohkes piirkonnas puhastada katust koguni kaks korda - lehtede langemise alguses ja enne esimest lund.

Profiilplekk on oma tehnilistelt näitajatelt üsna valtspleki sarnane. Vaid kinnitusviis on teine. Nagu valtsplekk-katuste puhul, tuleb ka nende paigaldamisel arvestada tuule tõstvat jõudu.

Plekk-katuste puhul on üldse väga oluline korralikult toimiv tuulutus, mis aitab katuse katte all ära hoida temperatuuride erinevust katuse pinna ja räästa vahel. Nii on katuse pind sama jahe kui räästas. Samuti peab olema ka korralik laesoojustus. Tulemusena ei teki räästasse jääpurikaid.

Kuna plekk-katustelt kukub lumi kiirseti ja suurtes kogustes maha, tuleb neile lisada ka lumetõke.