Elutu liisinguturg

Sampo Pank on oma liisinguüksuse pangaga juba ühte sulatanud. Sama teed analüüsib ka SEB Liising.

"Praegu otsust leivad ühte kappi panna ei ole, aga see teema on vahelduva eduga päevakorral olnud päris pikka aega. Kui see on majanduslikult kasulik, ei saa välistada, et seda teeme," kommenteeris SEB Liisingu juhatuse esimees Indrek Julge.

Ka Swedbanki liisingudivisjonis on ühinemist pangaga arutatud, aga pärast analüüsi otsustati seda mitte teha. Nordea Liisingu juht Silver Kuus ütles, et nemad ei plaani olemasolevat struktuuri praegu muutma hakata.

Julge SEB Liisingust selgitas, et vastuseid vajavaid küsimusi enne ühendamisotsuse tegemist on palju. "Liising on finantseerimisettevõte, mille portfelli finantseerimiseks kasutatavale ressursile ei rakendu kohustusliku reservi nõuded, panga puhul need aga rakenduvad," märkis ta.

"Kui liisingu- ja pangaettevõtted ühendada ning liisingut hakkab andma pank, laienevad need nõuded ka liisinguportfelli finantseerimiseks kasutatud ressursile, mis tähendab, et peame hakkama hoidma 15% sellest ressursist kohustusliku reservina," ütles Julge, viidates sellele, et Rootsis on SEB seda juba teinud ning ka Eestis on Sampo näol praktika juba olemas.

"Kui vaadata, milline on praegu ressursi hind ja milline on hind, mida maksab Eesti Pank kohustusliku reservi pealt, on see vahe kümnetes miljonites kroonides," nentis ta. Samuti tuleb luba saada finantsinspektsioonilt, mis ei pruugi lihtne olla.

Julge sõnul on panganduses praegu tavaline praktika, et eelistatakse oma kliente ning liisingu saamine on muutunud pigem privileegiks.

"Aktsionärid ja pankade analüütikud kogu maailmas hindavad pankade tugevust selle järgi, kui palju on pankade bilansis vaba kapitali," selgitas ta. Eriti teravalt hoitakse silma peal suure laenuportfelliga pankadel Baltimaades, kuna nähakse, et krediidikahjumid suurenevad paaril järgmisel aastal oluliselt.

Nelja suurema panga - Swedbanki, SEB, Sampo ja Nordea - liisingufirmadel on igaühel praegu müügis 200-400 maksejõuetutelt klientidelt ära võetud autot ehk 2-4% kogu portfellist.

See arv on viimaste kuude jooksul drastiliselt kasvanud ning ennustatavalt jätkub tempos kuni 50 autot kuus liisingufirma kohta.

Praegu on selge trend see, et olemasolevat liisingulepingut eelistatakse pikendada ning autoga sõidetakse seni, kuni selle hoolduskulud veel mõistuse piiridesse jäävad.

Kasutusrendi puhul makstakse auto tihti täiesti nulli, pärast seda on see kliendi oma.

Julge sõnul tasub siiski kaaluda uue auto plusse - neid pakutakse praegu kuni 40% soodsama hinnaga, uuel autol on garantiiaeg ning väiksemad hoolduskulud.

"Ma soovitaks küll uue auto võtta, kasutatud autol võib tulla selliseid üllatusväljaminekuid, mis ei ole sugugi väikesed," märkis Julge.

Samas soovitas ta inimestel pea külm hoida ja hoolega kaaluda, kas uue kohustuse võtmine on ikka jõukohane. "Väga raske on ju keelduda enne 600 000 krooni maksnud autost, mida nüüd pakutakse 400 000ga," ütles ta.

Kui eelmisel aastal anti autoliisinguid igas kuus välja miljardi krooni ringis, siis nüüd on see number 250-300 miljonit krooni kuus.

"Uute liisingute väljastamine on olnud viimased kuus kuud tohutus languses. Nii auto- kui ka kogu liisinguturul on uusmüügi mahud vähenenud viis korda," nentis Eesti Liisinguühingute liidu ja Nordea Liisingu juht Silver Kuus.

"Märts ei tule ilmselt palju parem," möönis ta. Statistika näitab, et järsus languses on nii kasutatud kui ka uute autode müük. Kui eelmise aasta viimastel kuudel ennustati 2009. aasta müügimahuks veel 12 000 uut autot, räägitakse nüüd pigem 8000-10 000 sõidukist.

Põhjus on selles, et eratarbijad on ebakindlad tuleviku suhtes, ettevõtted aga kahandavad kulude piiramiseks ülevõimendatud autoparki, oma osa on ka uuel erisoodustuse maksumääral.

"Uusi autosid soetatakse ainult vahetustehingute raames - kaks vana tagasi, üks uus asemele," kirjeldas Kuus.

Sampo Panga kliendid on Äripäevale kurtnud, et pank on peatanud uute autode liisingulepingute sõlmimise ning palub valida sõiduk tagastatud autode platsilt.

"Säilitame oma nappi laenuressurssi olemasolevatele ja heas finantsseisus klientidele, uute klientidega oma portfelli ei kasvata," nentis Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar.

Üks toimetusele teadaolev klient kinnitas, et Sampo ei andnud talle kui kliendile liisingut uue auto ostuks, vaid palus valida sobiv tagastatud sõidukite platsilt.

"Oleme ajutiselt peatanud uute liisingulepingute sõlmimise, aga oleme valmis pakkuma tagasitulnud autot," sai klient haldurilt vastuseks.

Puskar kinnitas, et soodsamad tingimused on neile, kes leiavad sõiduki tagastatute müügiplatsilt. "Aus vastus - jah, liisingutingimused on siis veidi kergemad, nii sissemaksu kui ka muu osas," rääkis Puskar. "Meil on selle üle arusaadavatel põhjustel hea meel, et seisev vara taas liikuma saab."